3/2002



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
TEEME SEENEST PABERIT

Heiko Kruusi
Kas teadsite, et seentest saab teha ruloosid, lambivarje, paberit, ja et see on imelihtne. Igaks saab sellega hakkama, arvab seenekunsti huviline Helle Vrsi. Miks peaks ldse seentest midagi tegema? Esiteks saab neist peaaegu sama head paberit kui puidustki. Teiseks saab kodusel teel ilma keemia abita valmistada tnu seentele vrvilist paberit niteks jnesvaabikust tumepruuni ja punapoorikust oranzhi.

Seentega mngimine on vahva asi, phjendab looduskunsti petaja Helle Vrsi oma kolm aastat kestnud seentehuvi. Materjali hankimises pole midagi keerulist puuseeni on kik metsad tis igaks vib neid korjama minna. Vrsi snul saab seentest paberile mis on tema arvates peaaegu sama hea kui tavaline kirjutada, trkkida ja joonistada. Seentest kaussidest saab pakkuda kommi ja kpsist tpselt samuti nagu papptaldrikult. Ainult suppi ei saa sa, aga tavaline papp laguneks ju samamoodi vees, phjendab ta.

Tehnoloogia rajas ameeriklanna. Eestis on seentest paberitegemine ja nendega vrvimine suhteliselt uudne asi ja sellega tegelejaid vga vhe. Maailmas sai see tehnoloogia laiemalt tuntuks ligi 10 aasta eest, toimunud on aga juba kmme lemaailmset smpoosionit. Eestlased on kinud viimastel suurritustel. Enne paberitegemist oli maailmas rhk seentega lngavrvimisel, kaks viimast smpoosionit on tegeldud rohkem seenepaberiga, teab Vrsi. Seene kasutamise vimalusi hakkas kunagi uurima ameeriklanna Miriam Rice 70-ndatel. Rice luges vanadest rikutest, et indiaanlased kasutasid ht teatud seent vrvimiseks. Rice katsetas aga uusi vimalusi, arendas uusi tehnoloogiaid, millest kasvasid vlja lemaailmsed seentehuviliste smpoosionid.
Praeguseks on ta pris eakas daam, rgib Vrsi. Kisin eelmisel sgisel Rovaniemis smpoosionil Seen ja kiudaine ning Rice oli ka seal auklalisena kepi najal. Ehkki just Ricei peetakse seenekunsti teerajajaks, avastati Norras paralleelselt vanu lesthendusi uurides esivanemate kadunud kunst: Norras olid noored naised omal ajal vrvinud juukseid punaseks vereva ja verkja vdikuga.

Vanad eestlased seenekunsti ei tundnud. Viimasele smpoosionile viis oma leiutised nha ka Helle Vrsi. Iga maa nitab seal, mida ta kahe viimase aastaga on uut teinud. Mina viisin enda vlja meldud kausid ning katsetasin ka reljeefpildi tegemisega. Need veti hsti vastu midagi sellist polnud keegi enne teinud. Ndseks on Helle korraldanud kaks seentest valmistatud asjade nitust Tallinnas. Rahvas on neid vaatamas kinud, aga neile ei mahu ikka phe, et need asjad on tehtud seentest! Vaatavad kll, et seen seenepaber. Siis taipavad: seentest paber ei saa olla! naerab Helle klastajate reaktsioone.
Kas vanad eestlased testi ei osanud seeni kasutada? Ei ole teada, et eestlased oleks seda kunsti tundnud. Seentevrvimisega tegelev Uve Ramst Loodusmuuseumist on seda uurinud, aga eestlaste vanadest rikutest ei loe kusagilt vastavaid mrke vlja, teab Helle Vrsi.

KUIDAS KODUS TEHA SEENEST PABERIT

Kigepealt on vaja korjata puuseeni. Seda saab teha aastaringselt, puuseened kasvavad metsas kogu aeg, ei pea ootama sgist.
Kodus tuleb seen tkeldada see on hsti vaevaline t, kuna puuseened on kvad. Siis tuleb varuda vimas toidumikser. Helle Vrsi niteks kasutab Looduskoolis kgikombaini.
Hakitud seenele lisatakse vesi ja siis purustatakse mikseris. Sellest, kui palju vett panna, sltub, milline paber tuleb, kas hem vi paksem. Kui tahetakse valmistada rulood vi lambivarju, peab segu olema vedel nagu lurrsupp. Lobri ehk vee-seene segu peab olema nii vedel, et praktiliselt tundub nagu seeni polekski sees, jagab Vrsi oma kogemusi. Vedela seguga saavutab efekti, et ruloo ja lambivari hakkavad lbi kumama.
Jrgmise etapi jaoks on vaja resti, kuhu seenemass kuivama panna. Suurepraselt sobib raamiga ssevrk. Restile pannakse trikotaazh- vi linane riie, mille peale tstetakse segu, leliigne vesi valgub nnda lbi ssevrgu vlja. Seenemass jb riide peale. Koos riidega tstetakse segu ajalehtedest alusele kuivama ja le laotatakse ka veel teine riie segu on nd kahe riide vahel. Peale tuleb panna ajalehed need imavad endasse vett. Ajalehti vahetatakse niikaua, kuni nad enam vga mrjad ei ole. Segu jetakse pevaks-paariks kuivama. Siis ongi paber valmis.

Reljeef paberil. Et saada paberisse reljeefi, on Helle Vrsi teinud eelnevalt linoollike, mis pannakse segu alla. Segu ja linoollike vahele kib veel riie. Kuivamise ajaks lisatakse kige peale raskuseks niteks telliskivi. Vrsi lisab, et reljeef kuivab kauem, kuna vahetult segu all on kummimaterjal, mis ei lase hku lbi.

Mustritega paberist kausid. Mustritega kausi tegemine on keerulisem seda on kige kergem ppida RMK Sagadi Looduskoolis Helle Vrsi juhendatud kursustel: aga vib-olla suudab mni osavnpp allpooltoodud juhendite jrgi siiski ise hakkama saada.
Kausside jaoks lheb seent rohkem kui niteks ruloo tarvis. Tehakse paksem lobri ehk seene-vee segu peab tulema tiesti tihke mass. Vormiks on kauss, sisse lheb riie, peale segu. Vrsi kasutab riidena marlit. Mustritega kausse tehakse erinevatest seentest. Niteks kaseksnak annab heledat tooni, jnesvaabik tumepruuni. Mustritegemine on pris paras nikerdamine, tunnistab Vrsi. Algselt peab laduma alussegu kummuli kausi peale, et teha sisemine muster, prast tstma segu kausi sisse, et teha vlimine muster. Peenmustri materjal mingi kiri vi ornament tuleb tsta alussegusse pintsettidega.

Vrviline paber seentest
jnesvaabikust saab tumepruuni tooni
heledast kaseksnakust saab helevalget
punapoorikust saab oranzhi
verevat ja verkjat vdikut lisades kaseksnakule saab roosat
kaseksnakule lisades rohetiksikut (pole puuseen) saab rohelist tooni



Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet