Arvamus, et kõik põnev ja uurimisväärne paikneb kusagil kaugel-kaugel, on põhjani vale. Veeloomadega tutvumiseks ei pea kaugeltki sõitma ookeani äärde. Asja ajab ära ka kodune kraav või tiik. Samuti maksab kõrbe-elu uurmist alustada liivakastist. DÏunglirahvaga sõpruse sõlmimiseks pole vaja teha muud, kui visata heinamaale kõhuli ja vaadata, kes seal rohu sees kõik ringi tuterdavad. Allpool on mõned juhised, kuidas uurida loodust kodust kaugele minemata. Võta Loodus kätte ja katseta. PUDELAKVAARIUM Tee endale lauaserva peale tiik. See on pagana lihtne. Vaata valmis suuremat sorti purk. Siis võta taldrik, lusikas ja paar väiksemat purki ning mine kraavi-ojajõe- tiigi-järve äärde. Tõmba taldrikuga piki põhja või veetaimede varsi kausitäis vett. Lase sodil settida. Kui vesi selge, korja lusikaga kogu liigutav seltskond purgikestesse. Purgikesed vala kodus suuremasse purki tühjaks. Ongi akvaarium, mida õhtuti uudistada. ÖÖPUTUKAD Päeval on hea uurida neid putukaid, kes on aktiivsed valgel ajal. Öösel saab aga tutvuda kuuejalgsetega, kes armastavad pimedust. Öise eluviisiga putukate uurimiseks küsi ema käest valge lina. Kui pimeneb, naeluta see maja seinale või tõmba kahe puu vahele rippu. Saad sellise omalaadse ekraani. Ekraan peab aga valge olema. Võta pikendusjuhe ja pirn ning säti see lina valgustama. Varsti on valge lina putukatest kirju! Põnevamaid ööelukaid (mardikad, suured rasvased liblikad) püüa kaanega purki (ära unusta õhuavasid) ja oota hommikuni – päevavalges on parem uurida. Pärast lase loomad jälle lahti. PUTUKAPOTT Nende putukate püüdmiseks, kes maad mööda käia armastavad, tuleb ehitada järgmine lõks. Võta plasttops, mida suurem, seda parem. Kaeva tops maasse, põhja pane söödaks hallitanud moosi, mädanenud õuna, tükk juustu või midagi muud tugevasti lõhnavat. Sööt topsis, tee püünisele katus. Selleks sobib hästi kummuli keeratud lillepott. Oota! Kivid pane potile serva alla, muidu ei mahu põrnikad-mardikad alt lõksu. Kaant on vaja selleks, et vihmavesi auku kukkunuid ära ei lämmataks. Hommikul on pärast hammaste pesemist hea uurida, kes öösel on ”ämbrisse astunud”. ÕIERAAMAT Koduse taimemääraja tegemine käib nii! Korja ümbruskonna niitudelt ja aasadelt õitsvaid rohttaimi. Kaeva need juurtega üles ning pane vanade ajalehtede vahele kuivama. Midagi toekamat maksab lehehunnikule raskuseks peale tõsta. Kui mõni taim jääb märjaks, korda protseduuri. Juba kuivanud taimed kleebi vihikusse. Taimede äratundmiseks võid kasutada näiteks Viktor Masingu raamatut ”100 tavalisemat taime”. KIVIKSAMBLIKLA Lihtsaima koduse ”kiviktaimla” saad nii. Käi silmad lahti ringi. Korja kokku huvitavaid samblikke ja tassi nad koos pinnasega, millel nad asuvad, koju. Saad laua peale hunniku puukoori, pisemaid kive ja muud säärast. Säti saak silmale ilusasse kompositsiooni. Samblikud ei vaja muud hoolitsust, kui veidi niiskust. Korra nädalas võiksid neid veidi veega pritsida. Samblikud tunnevad ennast hästi, kui paned nad mõnda varjulisse sooja nurka. PUDELAED Tõsisem kärner võiks korraldada endale elamisse omalaadse botaanikaaia. Võta suurem purk või laia suuga pudel. Anuma põhja pane mulda. Mullale istuta taimed. Taimi valides vaata järele, et nad ikka purki ära mahuksid. Istuta rohelus klaasnõusse. Kasta. Kui sul läheb taimede valikuga hästi, tunnevad nood ennast purgis nii koduselt, et sa võid anumale lausa kaane peale panna. Nemad saavad nõusse jäänud õhuga hakkama. Vaid vett on vaja.
|