Saaremaal Loona mõisas tähistati 16. augustil Vilsandi rahvuspargi asutamise 95. aastapäeva. Nii kaua tegutsenud looduskaitsealasid on Läänemere ääres vaid üksikuid.
Vilsandi rahvuspargi eelkäija oli 14. au­gustil 1910 moodustatud Vaika linnukaitseala. 1957–1971 kandis kaitseala Vaika riikliku looduskaitseala nime. 1971. aastal suurendati kaitseala olulisel määral ning nimetati ümber Vilsandi riiklikuks looduskaitsealaks. Alates oktoobrist 1993 kannab kaitseala Vilsandi rahvuspargi nime.

Rahvuspark kaitseb Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike loodust ja kultuuripärandit. Kaitse-eeskirjas on eraldi esile toodud linnurikaste väikesaarte kaitse.

Vilsandi rahvuspargi pindala on 238 km2, sellest 163 km2 hõlmab meri ja 75 km2 maismaa. Rahvuspargis on 160 saart ja laidu.

Rahvuspark kuulub Natura 2000 võrgustikku nii linnu- kui ka loodushoiualana. Rahvuspargis käib turismihooajal umbes 20 000 inimest keskmiselt 30 riigist.