5/2005



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Armunute kivikirjad loodusgraffiti vi maagia?

Kas olete kinud viimasel ajal Hiiumaal Kpu tuletorni juures? Sinna viiva tee res on kirjad: Vivian+Reimo, llar+Katre, Latvija, Juhatus, Jawa, KGB ja Juhan Parts.

Vivian ja Reimo on armunud. Nii nagu ei kunagi enne. Vi vhemalt arvavad nad sel hetkel ise nii. Pev Kpu ja Ristna tuulte, lainete, karikakarde ja mnnimetsa keskel pritab peas, jalad ja keha on kll rampvsinud, aga magusas uimas. Tagasiteel otsustavad nad teersesse liiva suruda kividest oma nimed ja laduda nende mber sdame. Mlestuseks. Tunnete kinnituseks. Peva smboliks. Kui sda saab valmis, nad suudlevad.

llari ja Katrega juhtub mni pev hiljem Kpus ja Ristnas tpselt sama. Nad nevad tagasiteel eelmise paari sdant ja suruvad liiva ka enda nimed.

Tegelikult on nende noorpaaride nimed vlja meldud, sest kes olid alustajad, seda enam tpselt keegi ei tea. Aga on sndinud uus turismiobjekt. Ja selleks lheb vaja vaid hte hullult armunud paari. Ning juhust oleksid nad Kpust lahkumiseks valinud Emmaste suuna asemel Krdla tee, oleks nende teele jnud Ristimgi, kus armunud metsa alla looduslikust materjalist ristikesi panna tohivad.

Seal on armunute meisterdatud tihe ristirbu, thendusega ja armas. hiselt pandud riste kiakse metsast les otsimas ja nende juures musutamas veel aastaid.
ldiselt on enamik meist ju nus armunutele palju andeks andma. On ju? Aga nende eeskujust said seal teeservas innustust rhm teismelisi piigasid, paar bussitit ltlasi ja kohalikud naljamehed. Kuidas muidu lahti seletada tekste: Juhan Parts, Juhatus, KGB(!).

Mina olin siin. Paar aastat tagasi alanud nhtus on levinud teeveeres mitme kilomeetri pikkusele alale, tehes laiguti pause ja alates siis uuesti. See on graffiti looduses. Kes pole ihusilmaga ninud, vib meenutada tunnet, mis tekib Taevaskojas, kui oled just ninud mda vuhisemas jlindu ja seisad siis vaikuses silmitsi liiva kraabitud tekstiga Mina olin siin.

Mulle on turistid elnud, et see on teil siin nii kena vimalus, rkis Kpu tuletorni lhedal turismitalu pidav Anu-Maie Jgi, kui me kord koos kibuvitsal kisime. Tal oli see teema hingel. kki nad ei saa lihtsalt aru, et nii pole ilus, arvame koos.


Ehk tuleks panna silt?
Hiiumaa keskkonnateenistuse looduskaitsespetsialist Meeli Keskla snul pole neil keelava sildi panek kaalumisel. Alul plaaniti nhtus hoopis laiali ajada, kuid see muutus enne kiiresti massiliseks piisab ju selleks vaid mnest bussitiest turistidest.
Et nimede kirjutamisest lahti saada, oleksime pidanud lisaks nimede lahti vtmisele ka kivid lhedusest ra vedama, tleb Keskkla. Looduskaitse all see teer pole. Kivide paneku vimalus tekkis 45 aastat tagasi, kui seal asfalteeriti ja tee rtes liiv vrskelt paljandus. Loodame, et ala taimestumine toob lahenduse.

Tsi ta on, mnes kohas on juba varasemaid tekste raske vlja lugeda.

Kuigi Saaremaa ja Hiiumaa rahvas viskab alatihti htemoodi head ja terast nalja, mis justkui mlema saare erinevusi vlja toob, on neil vhemalt turistide loodud kiviste atraktsioonide osas linud sna samamoodi. Nimelt on rndajad oma jlje jtnud Saaremaalegi Ohesaare pangale viiva tee rde rajatud kividest laotud tornide ja tornikestega linna.


Tundlik nnekivihunnik.
Ksmus on merekaldal nnekivihunnik. Otse selle krval on neli maha vajunud sihvakat rannamndi. Loomulikult rsib kallast ka loodus ise, aga oma osa on samuti kas siis hunniku vi nne suurendamiseks kaldast lahti kangutatud kivimrakatel.

Suvel kavatses rhm noori ja nende pedagoog hunnikut gvendada phjendusega, et see pole looduslik ja kivid tuleb panna sinna, kuhu need kuuluvad. Kui juba osa kive oli kuhilast eemale lennutatud, peatas noored kohalike pahameel ning kohale toodud politsei.
See kivihunnik ei saanud alguse juhuslikust turistist. Sel on klale oma thendus. Selles on trotsi. Nimelt asus enne sda nnekivihunnik Palganeemel. Meresidult naastes mindi sinna ja pandi kivi mrgiks, et ks merereis on jlle nnelikult seljataga. Kivile kirjutati ka oma nimi ja aastaarv see oli omamoodi Ksmu meresitude kroonika.

Nukogude piirivalve sulges psu Palganeemele ja kasutas kivid oma ehitises ra. Rahvas seda asja nii ei jtnud ja li Ksmu kla klje alla uue kivihunniku.

Ksmu kapteni proua ja htlasi mmaemand, kes mu siia ilma aitas, tegi igal aastal minu ja emaga Ksmus kaasa he jalutuskigu. Teekonna valis tema. Tavaliselt kisime tema armastatud vaiksel rannal vi jalutasime metsas Matsikivi lhedal. Kord viis ta meid nnekivide juurde.

Ma ei saa seda enam kapteniproualt le ksida, aga tundsin, et sel oli tema jaoks toona thendus. Kuigi olin laps, mletan tema lauseid selle taassnni loost, ju oli neis kaalu, mis meelde ji.

Hiljem kujunes nii, et hunnikusse hakkasid kive viskama turistid, kes siis selle toimingu hetkel mttes he soovi tlesid. nnekivihunniku algset thendust enamik ilmselt ei teadnud. Kuigi kivihunnikust sai turismiobjekt, on kohalikel inimestel selles oma lugu.

Pehmed lahendused veel vimalikud. Ka mina olen sinna kive pannud. Tuleb tunnistada, et veepiirilt kivikest vttes ei melnud varem erosioonile. Suurte kivide kaldast kangutamine on tekitanud aga ndseks juba ohu, et ka hunnik vajub ht otsa pidi merre.

See kivihunnik nitab mneti aegade muutumist. Nd peavad olema suured nii majad, autod kui ka nnekivid, tleb Lahemaa Rahvuspargi looduskaitse peaspetsialist Lauri-Indrek Tummeleht. Vike algus kasvas suureks. Mina tahaksin looduses inimestest puhata, mitte sinna jlgi maha jtta, nendib ta.
Virumaa ajalehe netikljel reageeriti teemale elavalt. Lammutamistd vrreldi koguni Lihula ausamba juhtumiga. Pehmete lahendustena pakuti vlja spetsiaalselt kohale toodud kasti viskamiskivikestega vi siis selgitavat silti.

ks vimalus on selgitust. Oleme kaalunud variantidest tugevalt ka sellise infotahvli panekut, mis rgib nnekivihunniku minevikust ja praegusest mjust loodusele. Kivikasti idee on iseenesest ka ju loodushoidlik. Oleme praegu vimalusi kaalumas, tleb Tummeleht.


Altja nnekivid koera mlestuseks.
nnekivikunnik tekkis 1970-ndate paiku ka Altjasse. Selle snnist on erinevaid versioone. Virumaa Teatajas sna vtnud Anne Kurepalu snul sndis see EE rhma lpupeo ajal. Koht valiti selle jrgi, et paadikuuride juures oli juba enne vike kivihunnik ees. Peeti knesid, loeti luuletusi ja lauldi. Hiljem jtkasid kommet turistid, kes ka laususid mned snad vi lugesid luuletuse.

Kord tuli aga Anne Kurepalu juurde Neemela perenaine, kes tles, et kaua need turistid tema koera hauale kive panevad. Nimelt olid lapsed matnud sinna koer Jaska. Muide, Jaska oli olnud hea koer.

Minu emal on kivihunnikust hkrn oma versioon. Ma olevat lapsena nimelt Altja paadikuuride juures mngides ladunud kividest kokku vikse hunniku, ehk isegi Ksmu mjutustel.

Ise ma sellesse versiooni vga ei panustaks, arvestades mu toonast iga, rammu ja psimatust, ei saanud see hunnik olla le 15 kivikese. Ilmselt oli samas krval lihtsalt suurem juba olemas, aga ei paistnud veel hsti vlja.

Paar ndalat tagasi Lahemaal jalgattamatkal kies pikasin Altja paadikuuride juurde selg vastu sooja kuuriseina istudes on parim vimalus sgist prastlunapikest pda. Lksin ka hunnikut vaatama. Seda seal ei olnud!

Oli lihtsalt sile, tihe kivipind. Kes nnehunnikust midagi ei tea, ei aimagi selle kunagist olemasolu.

Mulle teel vastu tulnud kohaliku proua snul tasandas ranna jaanuaritorm, hunniku klge oli meri kaksamas kinud ka varem.

Eks selle nnega nii ole, et kskord on hunnikus ja siis jlle laiali, teatas proua ning mainis siiski igaks juhuks, et parem kui komme uuesti ei taastuks sb kallast.
Kui ma rannas hoolikamalt otsisin, leidsingi vikese kivikuhila. Uue kivihunniku snd?



Malle Pajula
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet