5/2005



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Nime poolest hall, olemuselt vrviline

Sven Zaek ronis Saaremaal 30 meetri krguse kuuse otsa ja jlgis sealt ndal aega haigrute pereelu.

Hallhaigur. Mina ristiksin ta mber Mister Kartlikkuseks.
Vin kihla vedada, et enamik hallhaigrute vaatlusi on lppenud saja meetri kaugusel, tiibade sahina rna heliga.

Kuidas saab lind, keda vee res liikuja ja kalamees sagedasti kohtab, igapevaselt niivrd kartlik olla?

Hallhaigrud lihtsalt on vga ettevaatlikud. Vrdleksin seda ettevaatlikkust isegi kullide ja kotkaste omaga.

Inimesed peavad haigruid oma konkurendiks magusa kalaampsu ranapsamise prast. Aegade jooksul on neid linde seeprast piisavalt hurjutatud ning linnud pole hurjutamist kahe silma vahele jtnud. Haigrud on aru saanud, et inimese seltsi pole nad oodatud.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rkida, vaid hoopis sellest, kuidas need linnud kodus kituvad. Seal, kus oht neid ei varitse. Seal, kuhu inimene ei satu.

Hallhaigrud on koloonialinnud. Jahil ja poegadele toitu toomas kib igaks omaette, ent kodud ehitatakse lhestikku. Nii vib kuskil krgemas metsatukas kuuskede ladvas pesitseda kuni kolmkmmend paari. he puu otsas vib olla kuni viie paari pesa. Niiviisi koondudes rakendub phimte kes esimesena ohtu silmab, annab sellest ka teistele mrku.

Haigrud pesitsevad vga lrmakalt, pideva kaagutamise saatel. Hlitsevad nljased pojad ja toiduga pessa saabuvad vanalinnud.

Munadest ei kooru haigrud heaegselt, vaid munemise jrjekorras. Seeprast vib juhtuda, et pesas on kirju seltskond kikidest arenguetappidest.

Vastkoorunud pojukesi peab vanalind kogu aeg soojendama. Puhkust saab ta vaid siis, kui paariline toiduga jahilt saabub. See hetk on minu arvates ks linnumaailma ilusamaid. Pesasoojendaja ajab ennast puhevile, kallutab pea kuklasse ning laseb taeva poole kuuldavale tervitushlitsuse. Nnda avaldatakse partnerile tiheda ja kiire tpeva jooksul korduvalt armastust. Vahepeal vetakse aeg korraks maha ning istutakse viivukese pesa rsel oksal, kuid seda luksust ei saa kaua lubada, pojad nuavad juba uut suutit.

Kui pojad on juba mnendalased, saavad vanalinnud vheke puhkust. Kalastamas tuleb siiski kia endise aktiivsusega, kuid ra jb poegade soojendamise vajadus. Saab natuke aega phendada iseendale proovitakse siis silma looja lasta ning ennast puhastada. Puhastamine on limalt phjalik. Lbi kiakse kik suled, eest ja tagant, levalt ja alt. Selline toiming vib aega vtta kuni 15 minutit. ks eriti edev isaslind puhastas ja sttis oma sulgi emase kalaloleku ajal tervelt kolm korda. Ikka selleks, et emase saabudes ennast vimalikult kohevile ajada.

Mina jlgisin haigrute tegemisi 30 meetri krgusele kuuse latva ehitatud varjeonnist.
Kikusin koos haigrutega tuule kes ning arutlesin selle le, et kas ka mina suudan ennast tiibadega psta kui midagi peaks juhtuma?

Et haigrud tulevikuski meil pesitseda saaksid, vajavad nad vanu ja krgeid kuusemetsi. Selliseid metsi kipub aga aina vhemaks jma. Loodan, et suudame vltida enamiku linnu- ja loomaliikide sunnitud koondumist kaitsealadele, mis jtaksid meie mberkaudsed maad thjaks.



Sven Zaek
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet