5/2005



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Tundmatu Stockholm: maskiballikuninga park

Olete Stockholmis kinud? Muidugi, palju kordi! Kui hsti linna tunnete? Noo, pris hsti: olen vanalinnas Gamla Stanis jalutanud, kuningalossi ja Suurkirikusse sissegi piganud, Drottningsgatanil poode kamminud, Djurgrdenil Vasa muuseumis laeva imetlenud, Grna Lundis karusselliga sitnud ja Skansenis hulkunud.

Aga pole ma veel heltki Eestist linud turistilt kuulnud, et ta oleks kinud Haga pargis. Vi mis turistilt mu pris pikka aega Rootsi pealinnas elanud tuttavadki pole sinna sattunud. Eks ta j natuke peamarsruutidest krvale ka, ehkki Arlanda lennuvljale sites mdute tast lausa krvalt, buss isegi peatub ta juures.

hlensi kaudu kohale. Tuntud probleem ka meie linnades: te vite ju teada, millise numbriga bussi vajate, aga pris keeruline vib olla leida kohta, kust see buss vljub. Minul kulub enne tubli pooltund, kui kolmas vi neljas ksitletud bussijuht teab arvata, et ju see Solnasse viiv nr 52 kusagil Klarabergsgatanil hlensi kaubamaja vastas peatub.

Edasi lheb kik kui lepse reega: palju see nelja kilomeetri lbimine ikka aega nuab, eriti kui enamik teest kulgeb piki avarat Sveavgenit.

Haga park on osa 1995. aastal kuningriigi parlamendi otsusega asutatud rahvuslikust linnapargist ehk Ekoparkenist. Lisaks kuuluvad sellesse 27 ruutkilomeetri suurusesse kaitsealasse ka suur osa Djurgrdenit, lausa kesklinnas paiknev saareke Skeppsholmen, samuti Haga pargi lheduses asuvad Brunnsviken ja Ulriksdal.

Haga inglise stiilis pargi ajalugu ulatub tagasi 18. sajandisse, kui vimul oli Verdi Maskiballi kaudu kogu maailmale meelde jnud Gustav III ja kui kuninga tegusid listas Rootsi kllap kuulsaim trubaduur Carl Michael Bellman.

Gustav III, Rootsi ajaloo ks vrvikamaid isiksusi, asutas kuningliku ooperiteatri ja draamateatri, samuti rootsi keele silitamisele suunatud Rootsi akadeemia.

Asi see siis ka veel ks park rajada oli, pealegi populaarsesse Brunnsvikeni piirkonda.
Kunsti- ja teatrihuviline Haga krahv see nimi sai kuninga pseudonmiks valis vabaplaneeringulise inglise pargi, et pakkuda ideaalset tausta oma antiigist, Itaalia ja Hiina kultuurist mjutatud arhitektuuriideedele. Selles taustas pidi leiduma metsatukkade ja avamaastiku vahelduvust, olema ruumi laugetele nlvadele ning psaste, majakeste ja vanade puude vahel vnlevatele teeradadele. Ja muidugi pidi ses pargis vi pargi servas olema rohkesti vett. Kik see oli Haga ja Brahelundi misate vahel vimalik.
Gustav rentis maatki juba enne kuningaks saamist, 1771. aastal troonile tustes sai aga selle omanikuks. Kuningas visandas maamtja Isaac Lithowi abiga pargi ja hoonete esialgsed kavandid ning esmane tagasihoidlik vike park puude, sillakeste ja lehtlatega rajati kolmele Brunnsvikeni saarele.

Edasi kutsus Gustav appi juba hulga andekaid inimesi nii Rootsist kui ka kaugemalt. Esimest viiulit ses abives mngis arhitekt Fredrik Magnus Piper, kelle 1781. aastal esitatud ldplaan oli kuninga esialgsest kavast kaugelt suurejoonelisem. Heakorrastatud territoorium suurenes oluliselt, see piirati loomade ja ka inimestest paharettide vastu kraavide ja muldega; sillutati uus tee. Krvuti kodumaiste puudega istutati sobivaid vrliike; parki rajati koguni kaks puukooli.

1785. aastal hankis kuningas maad juurde ja pargi pindala kahekordistus. Viieteistkmne aastaga istutati juurde 26 000 puud. Veidi prast pargi suurendamist hakati rajama linnatagust kuningalossi, millele kahjuks polnud antud kasvada vundamendist krgemaks. Kll ehitati juurde hulk muid, kohati vga iseralikke hooneid.
Paraku saabus 1792. aasta saatuslik mrtsikuine maskiball, kus Gustavi reformidest rritatud vandenulased haavasid kuningat surmavalt, nii et see kaks ndalat hiljem suri. Td pargis kippusid prast seda soikuma.

Koolilaste meelispaik. Siiski lisandus juba 19. sajandi alguses Gustav IV Adolfi eestvttel Kuninganna paviljon, mis praegu kannab Haga lossi nime ja on Rootsi valitsuse ametlike vastuvttude paik. Suure muutuse pargi ilmesse ti sajandi teise poole alguses rajatud lkiste kanal, mis alandas veetaset Brunnsviki lahes le meetri ja jttis saarekesi eraldanud kanalid kuivaks.

Ja kui Euroopas sai tavaks avada kuninglikud pargid avalikkusele, siis muutus ka Haga park linlaste populaarseks jalutuskohaks. Ikka on teda ka hooldatud ja hoitud, nii et praegu arvab mnigi trkis, et tegemist on lausa Rootsi kauneima inglise stiilis pargiga. 1935. aastal kuulutati park rahvusmlestiseks, ja nagu enne eldud, sai sellest 1990-ndate keskel osa Rootsi esimesest linna rahvuspargist.

Sel soojal ja pikeselisel suvelpupeval, kui astun lbi lunavravate need kannavad kuningakrooni ja rooma numbrit XIII, sest on paigaldatud Carl XIII valitsemise ajal aastal 1810 nib, nagu oleks kogu hiigelpark antud lastele. Esimesi koolindalaid sisustavad ju sageli suuresti kigud vabasse loodusesse.
Mitu rhma algkoolilapsi uurib asjalike ngudega psaid ja sehkendab midagi kirjutada, teised turnivad laheservas ja saavad teadmisi vee-elustikust. Avar lauge Stora Pelouseni nlv on liikumismnge nautivate teismeliste pralt: appi on vetud pikad hppenrid ja vimlemisrngad, pallidest rkimata.

Siiski leidub ka tiskasvanud lgastujaid ja sportijaid: kes teeb tervisejooksu, kes ruttab lhedal asuvasse jahi- ja kaatrisadamasse, kes vtab piknikukorvist einet. Ja mni knnib keskendunud ilmel he eriskummalise ehitise juurest teise juurde ning uurib infoalustele kirjutatut.

Moes olid Idamaad. Pargi eriprase hoonestuse juhatab sisse Trgi paviljon, 1786. aastast prit Gustavi esimene ehitis Hagas. Kuningas andis nii majakese vljangemise kui ka sealt oma elupaika, praegu eravalduses olevasse Gamla Hagasse vi Vana-Hagasse viiva tee kohta ksikasjalise ettekirjutuse. Trgi paviljonis tavatsenud Gustav kohtuda oma lhimate nuandjatega.

Hiina paviljoni juurde poleks nimesilti vajagi: ehitise vlimus reedab selle niigi. Pris kike pole sellest Louis Jean Desprez kavandatud katusealusest kll alles. Hulknurkse katuse lespidi keeratud nurki ehtivate draakonipeade kljes on kunagi tuules tilisenud kellad. Kadunud on ka katuse all olnud kaheksakandiline suur laud. Ja muidugi on nii mnigi ajahambast puretud originaaldetail tulnud psivamast materjalist koopiaga asendada.

Teerada toob sna Brunnsvikeni lahe rde, ja le vee hakkab paistma Gustav III paviljon. Ka selle Brahelundi misamajast mber ehitatud hoone kavandamisel li kuningas innukalt kaasa. Hilisemad kroonitud pead lasksid interjri mber teha, 1930.1940. aastatel tehtud ennistus ti esialgse suurejoonelise no tagasi majja on tagasi judnud ka Gustav III Haga raamatukogu.

Paviljoni lhedal knkakese otsas on suviseks sgitoaks ehitatud Ekotemplet ehk Kajatempel lihea akustika vimaldanud salajuttegi pealt kuulata.
Kui kuninglik perekond 19. sajandi alguses enam Gustav III paviljoni ra ei mahtunud, laskis Gustav IV Adolf ehitada Haga lossi. Nagu enne eldud, kasutab seda nd ametlike vastuvttude kohana Rootsi valitsus. Kuni 1940. aastate lpuni oli see enamik aastaid kuningapere vi tema lhisugulaste elukoht. Just selles majas on ilmale tulnud praegune Rootsi kuningas Karl XVI Gustav ja tema ed.

le sujuvalt mere poole laskuva Pelouseni nlva paistab maja, mis vhemalt mulle, kui ht juhuslikku reisijuhti sirvisin, oma iseraliku vljangemise tttu Haga pargi olemasolu ldse teadvustas. Koppartlten ehk Vasktelgid pidid kavandaja Louis Jean Desprez idee jrgi looma mulje kusagile metsaservale pstitatud sultani laagrist. Kunagi olid rajatises eluruumid ja tallid, nd on siin koht restoranile, majatubadele ja Haga pargi muuseumile.

Muuseumi ehk pnevaim osa on suur makett lossist, mida Gustav III parki kavandama hakkas. Esialgse projekti joonistas Olof Tempelmann ja selle phjal ehitati mmargune vundament valmis. Siis tuli kuninglikku phe idee laiendada paleed klgtiibadega, mis pidid vlja ngema kui antiiktempel. Paraku katkestas kuninga surm t ja loss jigi pooleli. Nd kannab roheluse vahele peitunud vundament ebavrikat nime Haga varemed. Lossi ehituseks tellitud kividest laoti hoopis Karlbergi lossi sjaveakadeemia seinad.

Tubli tkk troopikat. Vasktelkide taga on kasvuhoone moodi klaasmajad. Lopsaka taimestiku ja mitut sorti veesilmadega majades lendab, ujub ja tatsab ringi sadu tiivulisi. Kompleksi veidi jahedam osa on lindude pralt. Pan meeleheitlikult kokku vtta oma kasinad teadmised eksootiliste suleliste kohta. Noh, kakaduu oskan muidugi ra tunda, mitte kll tpse liigini. Ja mandariinpardi ja mrsjapardi. Smisel naljakalt pead kuklasse viskava hall-sarviknoka aitavad kodus raamatust les otsida rohked fotoklpsud.

ldine mnus mulje jb millegi vga kauge ja vra lhedusest. Kirjude eksootiliste partidega jagavad klaasbasseini tohutu suured kuldkalad.

Kasvumajade tagumised ruumid meenutavad aurusauna: sisenemisel on prilliklaasid kohe udused ja fotoaparaadi reaklimatiseerimiseks vajalikku aega ei suudagi ma selles niiskes palavuses ra kannatada. Hljuvad ringi troopilised liblikad, mni suur ja kirev kui vrviline reklaamvoldik. Ja mni ei pea paljuks klalisele mnusasti phe istuda.



Toomas Jriado
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet