5/2005



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Sammud omas Eestis
Sammud omas Eestis

Ingmar Muusikus
hel viivul tmbame puust joonlaua ja hariliku pliiatsi abil seinakaardile joone, Eesti mandriosa phjatipust lunatippu.
Joone alla jvad Lahemaa, Krvemaa, Pandivere, Endla, Alam-Pedja, Otep ja Karula. Mis viks olla vaimustavam, kui see marsruut kiirustamata lbi kia! Lme kaardi ees ked lhme pikale jalgsimatkale.

Jupikaupa rnnak. Sportlandi poest saame reisivarustuse, vastukaubaks lkitame poe kodulehekljele jrgmise sisuga kirjutise:
Fotograaf Ingmar Muusikus ja sulemees Juhani Pttsepp alustavad 17. septembril 2005 Eesti mandriosa phjatipust, Purekkari neemelt sammumist Eesti mandriosa lunatipu, Naha kla poole.
htejutti liigutakse kaks peva, siis tuleb pikem paus. Kahe kuu prast jtkatakse paigast, kus retk eelmine kord pooleli ji. Ja nnda edasi. Rnnakumuljed ja -pildid hakkavad jrjelugudena ilmuma ajakirjas Loodus.
Ingmar Muusikus ja Juhani Pttsepp said lhemalt tuttavaks ttades koos Eesti Ekspressis. Koosts on valminud looduskalender Vikeste asjade vlu.
Vikeste asjade kivide, lillede, puude, kngaste ja teeradade kirjeldamisele on kavas aega phendada ka sel retkel.

Meeste minekut mdavad Sportlandist saadud sammumtjad. Nis siis, palju neid samme kokku tuleb?!


Kust algab manner?
Purekkari neemel mngivad 17. septembri hommikul mehised tuuled. Kaks pikkade ritvadega meriforelliktti, kapuutsid le pea tmmatud, taanduvad neemelt, nende asemel lheme lahingusse meie.
Pris neeme tippu Purekkari rndrahnu vaatama ei saagi: le madala kiviklibu jooksevad kahelt poolt lained. Kummikud meie varustuses puuduvad.
Kas jookseme lbi?
rme parem hakkame kohe jalgu mrjaks tegema!
Seal, kus maa lpeb, ongi hetkel mandri Eesti kige rmine punkt, lahendab dilemma meid randa sidutanud Regio kartograafiaosakonna juhataja Leida Lepik.
Nullime pedomeetrid ehk sammumtjad. Kasutuspetusest loeme: Iga sammu registreerimiseks on pedomeetril sisseehitatud pendel. Ideaalseks kandmiskohaks on pkste laosa.
Kinnitame mdikud pksitasku klge.
Vene sduri marsisammu pikkus peab olema 75 sentimeetrit!
Hea, kui meil poolgi sellest on!
Okas pkka! hab Leida autosse istudes.

Radarimgi rohtub. Purekkari neem oli Nukogude ajal keelatud maa, ranna sulgesid okastraataed ja kntud maariba, seal valvas radar.
Kui Leida isal, Lahemaa looduskaitsjal Juhan Lepikul avanes korra vimalus Purekkarit klastada, vttis ta pues kaasa fotoaparaadi ja pildistas salaja neid hguseid slaide vaadati prast kodus kui imeasju.
Nd kasvab me otsas, kus kunagi radar seisis, betoonipraost juba nelja meetri krgune kask.
Vaatan melt binokliga Purekkarit ja mtlen, et mis seal siis nii keelatud vi erilist paistab Mohni saar, luiged, angerjarsa, meri.

Kige phjapoolsemad. Kaugeneme Purekkarilt, sammume lbi laialehise metsa Prispea kla poole, juame esimese taluni.
Siin elavad Eesti kige phjapoolsemad inimesed!
Ne, nad koristavad parajasti unu. Ja kuula siin hauguvad kige phjapoolsemad koerad!
Prispeal heidame esimese pilgu sammumtjatele. Tulemused: Ingmar 3950 sammu. Juhani 3590 sammu.

Nohutilgad mber. Juba sa sd! teeb mu kaaskija leebes toonis mrkuse.
Toetan oma organismi, mis hlestub pikemaajalisele energiakulutamisele, vastan mina glkoositablette neelates.
Prame klavaheteel metsa alla ja nemegi kohe huvitavat asja koer sidab traktoriga.
Siis karjub eemal pasknr. See lind ei karju kunagi ilmaasjata ju ta mrkas meid, vraid.
kki nen, kuidas midagi mrga pkstele tilgub.
Pasknr, mtlen mina.
Viin, pakub Ingmar.
Hoopis puetaskus mberlinud ninatilgad (algava nohu vastu).
Kne Leidale, kes peab htuks uued tilgad hankima.

Kohv Viinistu kajutis.Paarikilomeetrisel asfaldiligul enne Viinistut vahetame kogemusi psaste mramisest lehtede jrgi. Tunneme ra lodjapuu ning punarinna hoiatushlitsuse (punarind on lind, mitte psas).
Maalilises Viinistus hoovab kusagilt praetud kala lhna.
Taignas praetud kala, tpsustame nljaseid srmeid sirutades.
Viinistu kunstimuuseumi lheduses on vike kauplus, kaupluse koridoris laud ja paar tooli, kuhu istuma vajume.
Kuhu meil kiiret on! Kraamin kotist vlja Luna-Eesti suitsusingi. Ukseavasse ilmub vike karvane koer.
Mja Tiina Kingsepp, kunagine reisilaeva Vana Tallinn kajutiperenaine, serveerib meile oma tagavaradest kohvi.
See kaupluse koridor ongi nagu hubane kajut. Valmistame Tiinale singivileiva.

Tiirukivi. Sellest pevast pidi saama suurte kivide pev, kuid lunaks pole me veel htegi ninud. Loen reisikaaslase koostatud memost: Hiidrahnudeks loetakse neid rahne, mille mbermt on 25 meetrit. Eestis leidub selliseid sadakond. Tervelt kmnendik neist on endale puhkepaiga leidnud Prispea poolsaarel.
Asutamegi Viinistult Tiirukivile minema. Autod kihutavad, pilluvad pisikesi kive. Hea, et need rndrahnud ei ole, mis lendavad. Prdume teelt krvale, neme Tiirukivi, aga ligi ei saa, sest kivi seisab jalgupidi vees.
Ei tea, miks ta Tiirukivi on?
Eks mni tiir seal ikka peatub!
Tegelikult viskas selle suure kivi Kalevipoeg, selgub raamatust Siin- ja sealpool maanteed.
Jaani-Tooma kivi otsides. Kell 14.36 nnestub Ingmaril pildistada suurt lindu.
Vaata, vaata, vaata! hab ta.
Hiireviu?
Ei, merikotkas!
Turbuneeme poe juures vtame sammunidud (vastavalt 16 053 ja 14 590).
Tund aega hiljem oleme eksinud otsides Jaani-Tooma suurkivi (memo: Lahemaa rahvuspargi tuntuim rahn, kaheks lhenenud).
Valusaks jb vasaku varba ks!
Tallad on valusad!
Jaani-Tooma suurkivi lhedal vtab rahvas kartulit.
Kivi krgus on 7,5 meetrit, mbermt 27,6 meetrit, mahu jrgi 14. kivi Eestis.
Kas ronida kivi otsa?
Kas kivil oleks sellest hea meel?
Jtame ronimata.
Kivil soojendavad end kiilid. Suur kivi, annab palju sooja, saab palju kiile end soojendada.

Vttis tuule maha. htu hiilides pole enam mrkigi Purekkari tuulest. Eru lahe kaldal kuulame hes mnnipuus sutsumas 50 kuldnoka kontserti.
Kivitks istub karjaaia posti peal.
Rnnukaaslane palub kirja panna, et silmas ka roo-loorkulli. Kirja lheb: Roo-loorkull pidas Kasispea roostikes jahti.
Vaikne, rahulik htu. Sookurgede kauged hled, koerte haukumine. Puhkepeatus Vihasoo vana jalaka all.

J terveks, jooksik! letame Loobu je, vana sauna seinal kutsub mrgukiri tagastama kinniptud lheliste mrgiseid ja lubab vaevatasuks 80 krooni, pluss korralik lant. Prast kuuleme, et lhet olla testi jes kohatud.
Maad vtab leolev suhtumine autodesse.
Las nad sidavad, meie kime.
Kell 19 toob vihikusse mrke: Valgus vajub ra.
Oma 28 682. sammul kohtan jooksikut, kes liigub vastassuunas.
Tema samm pole Vene sduri marsisamm, heal juhul sentimeeter. Vsinud pea arvutab: kui jooksiklane on ka tna teinud 28 682 sammu, siis on ta kinud 286 meetrit. Minule vhe, jooksiklasele aga peaaegu terve maailm.

Head teed, Lissu! Esimese peva lpukilomeetril liitub meiega noor emane Porgaste koer.
Ta nimi on Lissu! Me ei tea veel, kes ta endale vtab, havad tdrukud teeveerest.
Kodutu Lissu saab kaks kpsist ja Luna-Eesti pekki ning alludes siis korraldusele prab otsa tagasi Porgaste poole.
Leida sidab meil autoga sabas, korjab Vatku kla piirilt ra.
Ingmar 33 144, Juhani 29 822 sammu.
bime Leida kodus Palmses.

Teise pev klm algus. Kraadiklaas nitab pluss neli, kui kell seitse hommikul Vatkul Leida autost lahkume.
Kaaslane soovis veelgi varasemat rkamist, lootes pildistada loomi, kuid loomade ngemise asemel kuulame metsas seeneliste hikeid ja neme mahajetud prahti. Kummid, topsid, purgid, pakid. Nagu linnalhedases pargis.
Prdume suuremalt teel krvale, le samblikuvlja, viksema tee peale. See tee on vaiksem, aga ikkagi vga prahine.
Knnime Lahemaa sdames.
Viimaks mrkame liival jlge.
Matkamehe hommikunauding: seajljed mnniokastega.
Noored leebed pasknrid. On endiselt klm, kui juame Nmmeveski joale Valgejel.
Joamuljet risustab lagunenud elektrijaam.
Mrkmikusse ilmub rida: Tuleb teha europrojekt, et see jube monstrum ra viia.
Edasi kulgeb rada lbi metsa Valgeje krgel kaldal.
Kostab puude ksteise vastu hrdumise hl.
Nagu linnulaul? Kes nii laulab?
Eriti kaua mrimata laudauks.
Vi eriti leebe lauluga noored pasknrid.
Mitte kaugel kostab neli jrjestikust pauku.
Nd saame pdra ka pildi peale!
Hea, et mul punane mts peas on, mtlen mina.

Hakkame, mehed, minema! Peatume Valgeje rippsillal.
Neli korda kib meid vaatamas koer vastaskalda talust.
Rippsillale ta tulla ei sanda. Ehk kardab kikumist.
Talus, mida koer valvab, saab vaadata kasetohust kunsti.
Selles talus suvitades on Gustav Ernesaks loonud laulu Hakkame, mehed, minema.
Aga minejaid mehi pole meist tkk aega: rgime matkamisest, loodusfotodest ja nohust.


Sitikas ja khrik.
Kohtame metsasitikat, ladinakeelse nimega Geotrupes, kes letab pigiti teed. Palun fotografeerida, kuid kaaslane tleb, et vastavat objektiivi pole hes vetud.
Hooman, et pdrakrbes roomab fliisi all. Peaks ra vtma, aga ksi ei tuse. Energia kokkuhoiuprogramm hakkab ammenduma ja iga liigutus on ha enam lbi kaalutud.
Ingmar pildistab raudtarna.
Head taimed, ei kigu!
Pisut maad edasi teeb Ingmar ettepaneku jdvustada kruusateel lebavat khriku vljaheidet, milles on punased sstrad.
Puhtalt lbi tulnud.
Kui enne ei saanud mardikat pildistada, kuidas nd saab vljaheidet pildistada.
Objektide suurusjrk olevat siiski erinev.
Maailmathtis paik. Valgeje klas vaatame kaarti. Jalad on tntsiks jnud. Kne Leidale: Tule nopi meid ra!
Leidal lheb veel aega. Vangume edasi.
Ees on Tallinn-Narva maantee.
Nii suure tee peal ei olegi veel kinud.
Kihutavad autod jtavad meid kskikseks. Kell 15.34 letame maantee serva mda liikudes Lne-Viru maakonna piiri.
Keerame viksemat teed mda Lsna poole. Telise tviduna leiame kraaviservast vanaaegse kilomeetriposti: 70 Tallinna, 155 Narva. Ah nii kitsuke ja kruusane oligi vanasti see thtis tee.
Lsna on thtis koht hes Saksamaal vlja antud maailmaatlases, seal seisab ta he vhese Eesti kohanimena suurte linnade krval, rgib Leida, kes meid supitermosega bussipeatuses ootab.
Ju oli kaardi tegija Lsnalt prit.
Kahe pevaga kidud 44 kilomeetrit.
Ingmar 58 857 sammu, Juhani 53 729.
Jrgmine kord rmsalt edasi.



Juhani Pttsepp
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet