5/2005



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Intervjuu
petaja Helgi Muoni viib lapsed kivilinnast vlja

Helgi Muoni
Tartu Kivilinna gmnaasiumi keemiapetaja Helgi Muoni veab oma kooli keskkonnasuunda nagu auruvedur, pilased kui vagunid jrel kes vhegi huvi les nitab, see haaratakse kaasa jrjekordsesse loodusprojekti.

Kuidas sai alguse Kivilinna gmnaasiumi keskkonnasuund?

See sai alguse siis, kui 1993. aastal Kivilinna tle tulin. Asutasin keskkonnaringi Skarabeus ja vean seda siiamaani (skarabeus on snnikumardikas toim).
Skarabeuse liikmed teevad uurimistid, ettekandeid ja vljasite. heks esimeseks hiseks tegevuseks oli viirpuuheki ja kaskede istutamine koolimaja krvale.

2002. andis kool vimaluse petada keskkonnapetust valikainena. Tartu linnavalitsus kis meid siis uurimas ja leidis, et eelt on tehtud, et avada vastav suund. Nd ttab gmnaasiumiastmes juba teist aastat keskkonna ja tehnoloogia ppesuunaga klass.

Mida loodussuuna lapsed svendatult pivad?

Nad pivad keskkonnakeemiat, -bioloogiat, -geograafiat, keskkonnatehnoloogiat ning keskkonnakaitset. Oluline osa on ka igasugustel projektidel, mida nad teevad. Samuti ppeekskursioonidel, looduslaagritel, suvepraktikatel. Kik see toimub keskkonnateadlikkuse edendamise the all.


Loodussuuna pilased teevad juba koolis teadusemaigulisi projekte?


Oh, neid projekte on hsti palju. ks huvitav t on tulemas selle kohta, kuidas mjutab talvel linna rtesse veetav lumi sealset taimestikku ja loomastikku. See lumi on ju soolane.

Kaks noormeest mdavad praegu tahma sisaldust Annelinna hus. Koolimaja aknaraami puuriti auk ja tagurpidi tle pandud akvaariumipumbaga imetakse hku sisse. Siis kindla aja tagant mdavad nad filtrile kogunevat tahma.

2001. aastal osalesid kolm minu pilast Stockholmi veesmpoosioni noortesektsioonis teemaga Raadi jrve minevik, olevik ja tulevik. Kigepealt oli Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuses Eesti eelvoor. ra vitsid! Hiljem kisime poistega td Stockholmis esitlemas. Kohal olid 18 riigi noored. Vitsid kolm Rootsi poissi, kes uurisid reovee puhastamist looduslike vahenditega, mnni- ja kuusekoorega. Ainult esimene koht mratigi, teised osavtjad said kik diplomi. See oli suur hetk, kui meie noormehed seisid Eesti lipu all nii esinduslikus seltskonnas.

BSP (Baltic Sea Project) raames kime sgiseti ja kevaditi mtmas Emaje vee seisundit rannikuvaatluste projekti raames. pilased mdavad lisaks jele ka Anne kanali seisundit ja vrdlevad eri aastate tulemusi. Mdavad nitraate, pH-d, elektrijuhtivust, nitriteid, fosfaate, ldkaredust, hapnikku, rauda jne. Koolil on tasemel mtur Hach 2400, millega saab mta 22 vee parameetrit.

Suur tegevusvli on GLOBE-programm. See on 1994. aastal USA-s alanud noortele meldud keskkonnavaatluste programm, millega Eesti liitus 1996.

Kuidas viia keskkonnaalast mtlemist pilasteni? Nagu nimigi tleb, asub Kivilinna gmnaasium sna otseses mttes keset kivilinna, Annelinnas?

Lapsi saab kaasa tmmata, kui lesannetesse loominguliselt suhtuda. ks noormees niteks kurtis, et ei saa keskkonnandalal osaleda, sest peab minema Oslosse. Ma tlesin talle, et milles probleem? Vrdled Oslot ja Tartut. Fantastilise t tegi. Vrdles Oslo ja Tartu raekoda, Oslo ja Tartu vanimat maja.

Meie koolis toimuvad keskkonnandalad, millest vtavad osa pilased esimesest kuni 12. klassini. Eelmise keskkonnandala teema oli Linn kui elukeskkond. Iga klass sai kindla lesande, niteks linnalinnud. Siis nad vaatlesid linde ja loendasid neid, pildistasid ja joonistasid.

le-eelmise keskkonnandala teemaks oli Vesi, enne seda Piim.
Piimandalal kisime Eesti Pllumajanduslikooli piimalaboris, kus nidati analside tegemist. Kisime Vorbuse karjafarmis, Vru juustutehases, Plva piimakombinaadis, jtisetehases.

Keskkonnandalad lpevad tavaliselt pilaskonverentsiga.
Minul pole veel olnud juhust, et pilased ei taha kaasa tulla. pilased tahavad vljas liikuda.

Outdoor teaching ppimine klassiruumist vljas on ju praegu moes. Kik petajad peaksid pilasi koolimajast vlja viima.

Matemaatikapetajal ei ole vist nii lihtne lapsi loodusesse ppima viia kui keskkonnapetajal?

Kui tahta, saab kike. Looduses on ju lugematul hulgal kujundeid, mida mta, niteks pindala vi ruumala vi mida iganes.

Lapsed pivad looduselt tuge saama ning mistma, kui tihedalt ollakse loodusega seotud. Selle mistmine on oluline ja hilisemaks eluks mrava thtsusega.
Miks kik petajad oma pilastega ringi ei sida?

Ju jb entusiasmist puudu. See sltub isiksusest: mni jndab lastega rohkem, mni vhem.

Minu hing ei luba mul elada nii, et tulen kell kaheksa hommikul tle, lhen kell viis htul koju, parandan kontrolltid, valmistan tunde ette ja alustan jrgmisel peval sama ringi. Ja nii pevast peva, aastast aastasse.

Ma ei ole noortega ringi liikudes midagi kaotanud, ikka vitnud, ninud pilasi teistes oludes.

hel laupevasel peval sitsime lastega niteks Kohtla kaevandusse. Seda retke alustasime Peipsi vee mtmisega, siis mtsime Rannapungerja jge, kaevandusvett ja lpetasime Kureme kloostri pha allika vee mtmisega.

Muuseas, pha allika vesi oli vga huvitav: pH oli seitse, nagu destilleeritud veel. Ioone Phtitsa vees leidub, sest elektrijuhtivus on suhteliselt krge. See vesi on testi vga puhas, psib pudelis muutumatuna vga kaua. Vib-olla on sinna kuskile hbeda-aare maetud, mis vee nii puhtaks teeb? Ei tea.

Mis Teid ennast motiveerib kiki neid keskkonnandalaid ja vljasite tegema?

pilaste rahulolu. See, et ma nen, kuidas pilastes tekib soov midagi teha. Teine vljund on see, kui mni mu pilastest lheb likooli keskkonnaga seotud erialasid edasi ppima.
Iga kord, kui me lastega kuskil kime, korjame loodusest prahti kokku. Emaje res puhastasime 500 meetrit kallast: osa kib suurte mustade kilekottidega, teised korjavad sinna prahti, kolmandad mrgivad les, millist rmpsu vedeleb.

Kahepevasel laagril Ninaklas tegime kogu laagri mbruse puhtaks. Samuti Piirissaares ja mujal, kus laagrid toimuvad. Tavaliselt teeme vistluse: meeskond, kes kige enam prgi korjab, saab auhinna. Kommi niteks. See on hmmastav, millise entusiasmiga 11. klassi pilased, 17 aastat vanad, prgikorjamises vistlevad, sest prast on puhast mbrust hoopis kenam vaadata.


Kui lapsed kivad prahti korjamas, kas nad siis pivad ka kivilinnas loodussbralikult elama?


Igatahes prgi nad kindlasti enam maha ei viska. ks tdruk kirjutas essees, et prast keskkonnaalast harimist ei viska ta enam htegi koni Emajkke. (Naerab) okk!

Prahi mahaviskamisest loobumine ei ole veel ju kogu keskkonnateadlikkus?
Andsin lastele lesande hoida hel ndalal kokku vett ja elektrit. Nad mtsid vee- ja elektrikulu n- tavalisel ndalal ja kokkuhoiundalal. Kisid kodustele nrvidele, et pole vaja kahel telekal lasta korraga mngida, et pole vaja WC-s tuld plema jtta jne.
Lpuks panid vanemad fakti ette, et niteks sada krooni on kokku hoitud. Lapsel on hea vanematele elda, et andke see nd mulle taskurahaks.

tlesite, et pilaste haritus on ks teie eesmrkidest. Mis on haritus?

Haritus ei ole raamatute phe ajamine. Telise harituseni, tervikteadmisteni juab ainetevahelisi barjre letades. Snteesivalt ja loovalt meldes, eluliste nidete abil.
Kui juan keemiatunnis teemani, kus peaks jtkama bioloog vi fsik, oleks ideaalne, kui petajad teeksid meeskonnatd.

ks pilane kirjutas essee rasvade teemal. Kirjutas, et kui head ja vajalikud on rasvad ning kuidas on lood kolesterooliga. Essee lpus hkas: kui rasva ei oleks, ei saaks ma pannkooke kpsetada! Ma tlesin talle, et kullake! meil on ju teflonpannid. Aga see on juba fsika, vastas pilane.

Eesmrk on ju ikka maailmast tervikpildi kokkupanemine. Kui ma keemiatunnis kallasin tilga hapet kraanikausist alla, siis arvas osa pilasi, et ma poleks tohtinud niimoodi toimida. Aga mida selle happega siis teha? Kokku koguda ja kosmosesse saata? Lbi kanalisatsiooni satub hape ju lpuks veekogudesse lahjendatult. tlesin lastele, et nad mtleksid, milline kogus Domestost laupeviti kodudes kraanikaussidest alla lastakse. Veepuhastusjaam oigab ndalavahetuse puhastusvahendite kes!

petaja Helgi Muoni suured teod


Tartu Kivilinna gmnaasiumi
territooriumi haljastamine.

Kivilinna gmnaasiumi
keemialaboratooriumi
sisustamine.

Tema pilaste uurimist ja film
piimast on Pariisi
loodusmuuseumis.

Rahvusvaheliste keskkonna-
konverentside korraldamine
aastatel 1996 ja 2000.

Osavtt 2001. aastal Stockholmis
toimunud noorte veesmpoo-
sionist.

Lauamng Vrtsjrv-Emajgi-
Peipsi.

Paljud Kivilinna gmnaasiumi
lpetajad valivad keskkonnaeriala
krgkoolis edasippimiseks.


Helgi Muoni seitse nuannet noorele petajale

Ole ise alati positiivne, tee kik
kaasa, huvitu kigest, ole
eeskujuks.

Motiveeri, phjenda, hlesta,
erguta kiki, premeeri vimalusel.

Anna vimalus ja igus kikidel
kaasa rkida projektide etteval-
mistamisel ja realiseerimisel.

Nita pilastele, et looduses on
vimalik endal midagi ra teha,
olla osaline mbritseva keskkon-
na muutmisel paremaks (metsa-
istutamine, koristustalgud jms).

Korralda ppekike ja ekskur-
sioone nn keskkonnatundlikesse
paikadesse (niteks Ignalina AEJ,
Kohtla kaevandus, Tartu
veevrk jmt).

Kutsu pilasi les tegema ju-
kohast uurimistd, tegema sel-
leks vajalikke mtmisi ning
juhenda neid tde vormistamisel.

Korralda llatusmomente pakku-
vaid ritusi (niteks juluhtu
Tartu likooli botaanikaaia
palmihoones vi Emaje
Suursoos).



Herki Kbas
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet