1/2006



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Looduskool petab kevade mrkamist

Ameerikas sndinud-kasvanud mehest Robert Oetjenist ning tema sdameasjaks saanud Paluphja looduskoolist kirjutab Madli Zobel.

Alam-Pedja looduskaitsealale saab prata Tallinna-Tartu maanteelt Laeva kandist. Asfaldist saab kruus, kruusast pori. Viimane maja Paluphja klas seisab pris vastu Emajge. mber rabad ja sood, Emaje sigrimigriline sng lisajekeste ja luhtadega. Vaikne. Tsivilisatsiooni mttes.
Paluphja hoovil istub paku peal kmneaastane Jaan ja lappab Eesti lindude mrajat. Konnakotkas milline ta on?

Lheduses asub kotka pesa, aga lastele seda ei nidata, et kotkast mitte hirida. Kotkas end ka ise parajasti ei nita, thendab, tuleb pildilt vaadata.
Jaan pole varem linnuhuviline olnudki: ta on ninud tuvisid oma linnamaja ees, vareseid prgikastis ja mnikord bussipeatuse juures psastes varblasi linnalapse igapevalinde.
Alam-Pedjat ei anna linnaga vrreldagi. Siin klab palju erinevaid loodushli, siin lendavad vimsad kotkad, ja mis peaasi Paluphjas askeldavad teadlikud tiskasvanud, kes lapse huvi thelepanuta ei jta.
Jaan on Paluphja looduskooli tulnud koos 15 klassikaaslasega. Mned mngivad roigastega vehkides Thtede sda, kuid kolm last lksid jlgi otsima. Mni keskendub lilledele, mni liblikatele.
Looduskool selleks ongi, et aidata lapsel avastada loodust, vastata uudishimust kantud ksimustele, juhtida thelepanu detailidele, mida laps ise ei mrka. Tunnetada.
Istuda htul praksuva lkke res ja kuulata hli. Tusta enne pikest ning minna kontserdile. Vi mitte tusta ja kuulata, kui suur osa kontserdist telki kostab.
See on tulevik. Praegu on looduskool looduskaitsehingu Kotkas, Eestimaa Looduse Fondi ja Tartu keskkonnahariduse keskuse hise ettevtmisena veel teoks saamas.

Tammuri memorandum. Robert Oetjenist sai prast Alam-Pedja hoidja Einar Tammuri surma 2004. aastal projekti peaorganisaator. Einar Tammur kis umbes viis aastat tagasi vlja, et ostaks Paluphja maja ja teeks sinna kooli.
Tammur juhtis toona looduskaitsehingut Kotkas, kes haldab Alam-Pedja looduskaitseala. Robert Oetjen ttas Eestimaa Looduse Fondis (ELF). Algus sujus, maja nnestus osta, kooliidee arutati risti-piki lbi. Enne surma palus Einar Robertit vtta looduskooli loomine oma sdameasjaks. Ja Robert vttis. Temast sai ka Kotka juht nd veab ta looduskooli tegemist ilma suuremate abijududeta. Kllalt edukalt.
Vlisrahade ja keskkonnainvesteeringute keskuse rahalise toega saab Paluphja suur vana talumaja peagi remonditud ning peagi on valmis vastu vtma inimesi, kelle loodushuvi ei piirdu pildiraamatute ja dokumentaalfilmidega.
Einarile oli oluline looduse vahendamine lastele. Mina nii kategooriline ei ole, tulla vivad ka turistid ja vanemad klastajad, snab Robert. Mul on oma visioon, mida tahaks teha, aga praegu pole sellist rahastajat.

Eesti keel ji klge. Connecticutis sndinud ning je ja ookeani vahetus lheduses kasvanud Roberti poisikeseplv mdus parvesid ehitades, puude otsas ronides, mudas mngides ja kalastades. Mul oli ks vanamees, kes tuli igal
jumala hommikul kell kuus mulle jrele ja ma lksin rmuga, meenutab Robert.
Peva teine pool mdus kalu puhastades ja laiali jagades. Looduse saladusi Robertil kelleltki uurida polnud, kuid toona ei osanud sellest ka puudust tunda. Ta ei melnud neile asjadele.
Sgavam huvi tekkis Eestis, kuhu Robert tuli prast likooli lpetamist 1992. aastal vabatahtlikuna inglise keelt petama. Kui kaks petamisaastat Elva linnas tis said, otsustas ta tagasiminekuga mitte kiirustada. Siinne elustiil tundus lihtne ja looduslhedane. Inimesed kisid ndalavahetustel marjul ja seenel, mitte kaubanduskeskustes, tdeb Robert.
Teda kutsuti ELF-i rahvusvaheliste projektide koordinaatoriks. Robert sai tuttavaks oma tulevase abikaasa Tiinaga. Siis sndis esimene laps ja teine, Elva lhedale sai soetatud veel maakodu, kohe-kohe snnib kolmas laps. Eestisse on kolinud ka Roberti ema. Tagasi Ameerikasse Robert ei igatse. Pidin oma vrtushinnangud le vaatama. Eesti elu ja keel jid klge.

Tasakaalutunde teke. Robert on palju melnud, kuidas loodushoidlik ellusuhtumine tuleb, see looduse austamine. Ma olen pris veendunud, et see ei tule kooli kaudu. Kooli osa on pris vhe thtis. Samas loodetakse kooli peale, et see olgu kikvimas kasvataja. Mul on lihtne phimte, kuidas tekitada inimeses tunnet, et loodus on nende kodu. Teda pole vaja vrastada, vaid austada, armastada ja tema seadusi jagada. Nii konkreetsete teadmiste kaudu, kuid sama palju vi rohkemgi lbi tunnetamise. Ma arvan, et paljudes koolides see pole nii.
Kuid see peaks olema nii Paluphja looduskoolis. Alam-Pedja sood ja soometsad ning luhaheinamaad on vrtuslikud elupaigad kotkastele, tetredele ja metsistele. Seal
on kodu leidnud ka valgeselg-kirjurhn, rohunepp, rukkirk ja sajad teised kaitset vajavad linnuliigid. Veel kohtab seal liharuldasi kiililiike, sootaimi, seeni ja samblikke. Alam-Pedjal on veel vimalik nidata, kuidas toimib rikkumata tasakaal.

Tulevase looduskooli vimalikud ppekavad.


Kava Noored jljektid on suunatud 915-aastastele lastele, mrksnadeks looduslhedus ning kogemuslikkus.
Programmis rollimng Jlgede otsimine, kanuusit Emajel, koprapesa klastus, taimeteede keetmine ja maitsmine, lkke hoidmine, matk puisniidule, jelammile ning metsa, loodusvaatlused, kompassi kasutamine, orienteerumine ja suuna mramine, sstlik eluviis matkal, jljetu tegutsemine, soo letamine (ks jalg peab kuivaks jma), metsa tunnetusrada.
Programmi kokkuvtvad tegevused kinnistavad pitut-kogetut. Keskkonnamngud aitavad ka kinnistada rhmasuhteid, mis looduskeskkonnas hakkama saamisele oluliselt kaasa aitavad. Viktoriini abil tuletatakse meelde faktilisi teadmisi lhikonna loodusest ning praktilisi oskusi, mis kahe peva jooksul omandatud.

Talveprogramm" on suunatud eluterve suhtumise kasvatamisele. Et lapsed julgeksid ja oskaksid looduses hakkama saada, tunneksid kohaliku looduse omapra ning omandaksid elementaarsed matkaoskused. Lapsed otsivad jlgi ja ritavad jlgede kulgemise jrgi kirjeldada, mida loom tegi, miks oli ta valinud just selle liikumissuuna. Otsitakse ka loomade radu, magamisasemeid, territooriumithistusi.
Tootemlooma valides proovitakse tema kohta vimalikult palju teada saada seda saab teha pimedal ajal toas raamatukogu abil ja valgel ajal vljas. Toas ka meisterdatakse amulett vi punutis, mis on loomaga seotud.
pitakse tuld tundma: tule lestegemine (ka puurimise abil), tulehakatise sttimine, toidutegemine tulel, erinevate puude kasutamine.
Toimub ka talviste hlte kuulamine ja ratundmine.

Kevadprogramm on kevadise looduse tundmappimiseks: kuulamine, vaatlemine, matkamine Paluphja erinevates kooslustes (metsas, jel, tiigi res, luhaniidul ja roostikus). Programmi kigus pitakse tundma ja vaatlema linde, vee-elustikku ning teisi kevade mrke (pungade puhkemist ja kevadiste taimede itsemist, putukate tegevusi, loomade tegevusjlgi). Kevad on looduse trkamise aeg ning Paluphja rgses looduses on vimalik sgavuti tunnetada kevade saabumist ja looduse trkamist.
Meisterdatakse roopilli ja sekriite loomulikult saab neid katsetada. Samuti tehakse lket ja valmistatakse sellel toitu.

Suveprogrammi sihtrhmaks on 6.9. klass. pitakse tundma taimi ja nende raviomadusi, loomade hlitsusi, taevathti, putukate pgi metoodikat, putukate liike ja nende mramist, erinevaid looduskooslusi.
Kiakse matkamas, mngitakse maastikumngu, kalastatakse, jlgitakse lillekella, tutvutakse kohaliku ajalooga, loomulikult tehakse lkke peal sa.



Madli Zobel
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet