1/2006



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Teretutvus Horvaatia kaeluskotkastega

Sigrid Suu kirjutab, mida Horvaatias teada sai, elades pool aastat hel saarel kaeluskotkastega.

Sattusin Horvaatiasse seoses projektiga Euroopa Vabatahtlik Teenistus. Et mul oli huvi Horvaatia ja sealse looduse vastu, nnestus leida td mittetulundushingus, kes tegeleb kaeluskotkaste uurimise ja kaitsega. Samuti Cresi saare looduse mitmekesisuse ja kultuuriprandi hoidmisega.
Minu ametiks oli matkaradade korrashoid, ajalooliste kiviaedade taastamine, puuris olevatele lindudele toidu viimine, samuti vaatlusretked koos ornitoloogidega kaeluskotkaste ja nende pesitsemise jlgimiseks.
Ka kuulus minu tkohustuste hulka turistide juhendamine nitusel, mis tutvustab Cresi saart ning kaeluskotkaid.

Mgironijad rngastamisel abiks. Poole aasta jooksul puutusin iga pev kaeluskotkastega kokku puuris elavate lindudega, kes mrgistuse tttu ei saanud loodusesse naasta.
Mulle ji meelde nende lindude terav silmavaade, kannatlik olemus ja khistav hl.
Vabas looduses olid meeldejvaks kogemuseks paadiretked merel, et jlgida kaljudel pesitsevaid linde. Nende vimas ebamaisena mjuv lend pani alati sdame eriliselt pksuma.
Omaette elamuseks kujunes noorte lindude mrgistamise jlgimine. Oli vaja mgironijaid, kes viksema paadiga kigepealt kaljude alla sitsid, seejrel krge kalju otsa ronisid ja kite abil pesani judsid.
Noorlind pandi kotti ja toimetati suuremasse paati, kus teda kaaluti-mdeti, kinnitati tiivamrgistus ja rngad ning viidi pessa tagasi. Saare kahe koloonia noorlindude rngastamiseks ttasid ornitoloogid ja mgironijad merel ndal aega.

Kotkaste toidulaud. Unustamatuks kogemuseks sai ka lindude jlgimine vaatlusmajakeses, mille lhedusse oli pandud liha. Sinna tulid kaeluskotkad sma.
Selles paigas oli eriline ajatu atmosfr surnud loomade lhn, ronkade hlitsemine ja kaeluskotkaste ootus. Kui kaeluskotkad lpuks tulid, oli suureprane tunne nha neid haruldasi linde smas.

Smisjrjekord. Saartel pole piisavalt metsloomi ja lambaid, ning pole ka piisavalt kiskjaid, kes lejgid kotkastele jtaksid. Seetttu on kaeluskotkastel nljaperioodid kuudel, mil sureb vhe lambaid. Seevastu kevadel, mil lambatallesid sureb palju, on ski kllaldaselt.
Toitu otsivad linnud koos. Kui saak leitud, oodatakse kuni varesed vi rongad on surnukeha avanud. Kaeluskotkaste knised ja nokk pole selleks piisavalt tugevad.
Smisel on theldatud selget sotsiaalset hierarhiat: vanemad ja kogenumad linnud svad esimesena.

Pelgupaik Aadria saartel. Horvaatia kaeluskotkad pesitsevad Aadria mere phjaranniku neljal saarel (Cres, Prvi, Krk ja Plavnik).
Cresil elab suurim populatsioon kahe kolooniaga, pesitseb 60-70 paari, lejnud kolmel saarel pesitseb kokku 40 paari.
Veel 20. sajandi alguses pesitsesid kaeluskotkad Horvaatias laiemal alal saartel, rannikul, mgedes ja ka sisemaal.
Aastatega on lindude arv aga suurte hpetega kahanenud, vga paljud kolooniad on kadunud.
Niteks 1970. aastail pesitses Horvaatia rannikul Paklenica rahvuspargis 15 paari kaeluskotkaid, kmme aastat hiljem oli alles kmme paari, 1990. aastatel vaid mni paar ning prast 2000. aastat seda kolooniat enam ei olnud.
Ka Krki saarele on alles jnud vaid viis paari kaeluskotkaid oht, et see koloonia vlja sureb, on vga suur.

Ainult ks muna. Horvaatia saartel elavad kaeluskotkad on ainulaadsed, kuna nad pesitsevad jrskudel kaljunlvadel. Pesad asuvad vga lhedal merepinnale, ulatudes peaaegu lainepiirini.
Kaeluskotkal on kurnas ainult ks muna. Haudumine kib detsembrist veebruari keskpaigani, keskeltlbi 50 peva. Hauvad emas- ja isaslind vaheldumisi.
Prast koorumist jb vike kaeluskotkas pessa veel neljaks kuuks. Siis pib ta kahe kuu vltel koos vanematega toitu otsima ja lendamiseks huvoole kasutama.
Jrelkasvu ohustavad nlg, temperatuurimuutused, inimesed (munavargused, lindude hirimine) ja teised hdad.

Inimene hirib mitmel viisil. Viimase 15 aasta jooksul on Horvaatias kaeluskotkaste arvukus pisut tusnud, kuid ikkagi on see linnuliik tugevasti ohustatud.
Suurimaks ohuks on mrk, mida lambapidajad panevad surnud lammastesse, et saada lahti kiskjatest, kes lambaid ja tallesid murravad. 2004. aasta lpus leiti helt saarelt 17 mrgistusse surnud kaeluskotkast.
Ka elektriliinides vivad kaeluskotkad hukkuda, teada on mitmeid ja mitmeid juhuseid.
Kuigi kaeluskotkaid kaitseb Horvaatia seadus nende tapmine vib kaasa tuua suure trahvi, leidub ikkagi inimesi, kes tulistavad neid linde. Rahvusvahelisel mustal turul kib kaeluskotkaste ja nende munade kaubandus.
Mgironijad, sukeldujad ja paadiseltskonnad hirivad kotkaid pesitsemise ajal, minnes pesadele liiga lhedale.
Plaksutatakse ksi, et linnud hku tuseksid ja siis neist pilti teha. Nii ehmatatakse noorlinde, kes vhese lennuoskuse tttu merre kukuvad ja oma elu kaotada vivad.

Tagasi samale kaljule. Horvaatia kaeluskotkad on rnnanud phja le Sloveenia, Itaalia, Austria; lnde le Prantsusmaa, Hispaania; lunasse le Bulgaaria, Kreeka ja Iisraeli kuni Kesk-Aafrikani vlja. Kaeluskotkas vib kahe kuuga lennates lbida kuni 4000 kilomeetrit.
Nljaperiood vib olla heks phjuseks, miks noored linnud iseseisvudes ra rndavad. Nad ei tule tavaliselt tagasi enne viieaastaseks saamist, sugukpsetena, et pesa ehitada.
Uuringud nitavad, et mnikord teevad nad pesa samale kaljule, kus ise munast koorusid. Rnnuaastad on aga noorlindudele vga ohtlikud, koju naaseb vaid iga kmnes.

Ei tle ra inimlihast. Inimene on kaeluskotkaid nimetanud inetuteks ja paljaspealisteks. Halvustatud on nende toitumusharjumusi kaeluskotkas ei tle ra ka inimeselihast ja liigikaaslase surnukehast.
Teisalt on kaeluskotkad phad linnud, keda austatakse ja imetletakse nende suureprase lennu prast.
Egiptuse uskumuste kohaselt on kaeluskotkad tervise, emaduse, snni, eluringi ja reinkarnatsiooni smboliks.
Egiptlased uskusid, et nljaperioodil toidab emalind poegi oma verega, mis on emaarmastuse lim nitaja.
Tiibetis jetakse surnud raisakotkastele lplikuks puhastamiseks. Usutakse, et nii vabaneb surnu hing ning lheb lindudega taevasse sinna, kus kotkad liuglevad.

Saalomon ja ungarlased. Legend rgib, et kuningas Saalomon palus kuumal peval kaeluskotkastelt, et need talle oma tiibadega varju pakuksid, kuid linnud keeldusid. Saalomon tstis seepeale hlt ja tles vihaselt: Suled teie kaeladelt langegu, et pikese kuumus, talve klmus ja marune tuul teie snakuulmatute kaelu nuhtleks ega suled kaitseks, nagu teistel lindudel. Kuigi olete tnaseni snud peenelt, hakaku teie sgilaud koosnema vaid korjustest ning teie sugu olgu rpane aegade lpuni.
Teine legend pajatab: enne aega, mil ungarlased judsid Doonau kaldale, pstsid kaeluskotkad Ungari printsessi vaenlase kest. Sellest ajast saadik on ungarlased kaeluskotkast austanud ning Balatoni jrve rde kaeluskotkale monumendi rajanud.


Kaeluskotkas
Kaal 815 kg.
Tiibade siruulatus 240280 cm.
Kaeluskotkas vib arendada kiirust kuni 120 km/h.
Tiskasvanud lindu iseloomustab valge krae.
Pesitseb kolooniates kaljueenditel.
Toitub peamiselt raibetest, mida otsitakse koos, krgel tiireldes.
Kaeluskotkas kuulub raisakotkaste hulka. Maailmas elab 22 liiki raisakotkaid.
Raisakotkad on hed suurimad lendavad linnud. Nad ei rnda peaaegu kunagi elavat saaki, vaid svad surnud loomi.
Mdunud suvel klastas ks arvatavalt Kreekast vi Serbiast prit mrgistatud kaeluskotkas Eestit.



Sigrid Suu
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet