1/2006



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Eesti vgevad
Rndrahnudelt rikkaim maa Euroopas

Muuga Kabelikivi
Hendrik Relve
Rndkivid Eesti-Soome sillaks. Kui juba kpses keskeas mehena esimest korda Soome psesin, hmmastas mind Porvoo lhistelt mereranda judes sealse maastikupildi sarnasus Eesti phjaranniku omaga.

Suuremaid ja viksemaid kivimrakaid tiskuhjatud rand ngi vlja samasugune kui koduses Ksmus, kus madalas rannavees pilku pdmas kuulus Vana-Jri kivi koos oma uhke kaaskonnaga.
Hiljem Soome sisemaa looduses ringi liikudes kohtasin seal mnikord vhemalt sama vgevaid rndrahne, nagu olid ammututtavad kivihiiud Eesti poolel. Kui veel meenutasin oma vanavanemate talu, kus nagu vga paljudel Eesti taludel sein laotud maakividest ehk raudkividest, hakkas rndkivide Eestist laiem thendus enda jaoks paika minema.

Neid kodumaisest paekivist nii erinevaid kivimrakaid, mida vib leida Eestis kord keset metsa, kord keset karjamaad vi kes teab veel kus ootamatus paigas, peame praegu oma looduse iseralikuks, kuid loomulikuks prusosaks. Kuid algselt ja palju plisemalt on nad olnud Soome looduse prusosaks. Phjanaabrite loodusele ja arhitektuurile on
graniit, ks rndrahnude tavalisi kivimiliike, isegi nii tunnuslik, et soomlased on selle valinud oma rahvuskiviks. Siinpool Soome lahte, kus maapues hoopis eesti rahvuskivi paas, on rndkivid siiski tulnukad, saadikud teistsuguste kivide kodust.
Vahel olen soomlastest loodusesprade suust mne eesti rndrahnu juurde judes kuulnud naljatlevat tlust: Aga selle kivi olete ju meilt saanud. See kuulub meile. Vastuseks olen siis tavaliselt snanud: Eks vtke ja viige koju tagasi. Soovitust pole nad kuulda vtnud, kll aga olen nende silmis kivide juures mrganud siirast
ratundmisrmu. Soome loodusesbra jaoks on Eestis rohkesti sellist, mida nende looduses ei leidu. Kuid kivimid, millest koosnevad rndrahnud, on nende jaoks vga kodused. Nnda on vgevad kivirngad, mida meie oma plislooduse monumentidena imetleme, ning mille viksematest vendadest on Eestis laotud nii talu- kui kirikuhoonete seinu, nagu sillaks le Soome lahe, heks meie looduse, ja miks mitte ka kultuuri htepimijaks.


Kiviklvid, rndrahnud, hiidrahnud, rndpangased.
Sna rndrahn on tuttav igale eestlasele. Kuid mida miste tpsemini thendab? Kigepealt mrgib sna muidugi kivilahmakat, mis Eestisse ratsutanud mandrij turjal viimaste jaegade jooksul. Kui suur peab aga suur kivi olema, et kanda rndrahnu nime? Geoloogiateadlased on eri suurusega kivid, mis jaegadel Eestisse judnud, jaganud kogukuse jrgi rhmadesse. Vikestest rndkividest koosnevaid tihedaid kogumikke, kus he-kahe meetrise mbermduga kivid lausa klg klje krval ja ksteise kukil, nimetatakse
kiviklvideks. Umbes sellist paika kirjeldab A. H. Tammsaare romaanis Krboja peremees ks tegelasi, Katku vanaperemees. Eluaeg raudkividega rinda pistnud mees seletab: Nagu oleks mni kurivaim oma rpest sinna kive hunnikusse puistanud Tegin nendega proovi, aga ei minu hammas nende peale hakanud Toekamad kivid, milledega sdides Katku Villu viimaks vigaseks ji, jagavad geoloogid mbermdu jrgi kahte rhma. Kive mbermduga alla kmne meetri, nimetatakse vikesteks rndrahnudeks, neist suuremaid, kuni 25-meetrise mbermduga hiidrahnudeks.
Hiidrahne on Eestis teada kokku 87, rndrahne ja kiviklve rohkem kui 1600. Looduskaitse all on kigist Eesti kiviklvidest, rndrahnudest ja hiidrahnudest ligi 200 kige thelepanuvrsemat.
On veel olemas kivised moodustised, mille mtmed vrratult suuremad kui mis tahes suurimal rndrahnul. Neid nimetatakse rndpangasteks. Rndpangas on mratu suur tkk alusphjakivimeist, mille mandrij lahti kangutanud ja uude paika nihutanud. Rndpangas ei ole rnnanud nii pikka vahemaad kui rndkivi. Ta koosneb samadest kivimitest millest kohaliku maapu pealmised kihid. Rndpangase lbimt vib olla mitusada meetrit vi isegi kilomeetreid. Tuntud rndpangas Eestis on niteks Kunda Lammasmgi, lubjakivist koosnev terviktkk, mille pikkus 100, laius 70 ja
krgus neli meetrit. Eestist kaugemal Euroopas on aga teada otse uskumatult suuri rndpangaseid. ks suuremaid nende seas on niteks Poolas paiknev Elblagi hiidpangas, mille pindala 400 ruutkilomeetrit!

Milline on Eesti suurim hiidrahn? Eesti rndrahne on ige phjalikult uuritud, mdetud ja arvele vetud. Jrjekindlat uurimistd on teinud Herbert Viiding, lo Heinsalu, Enn-Aavo Pirrus ja mitmed teised meie geoloogiateadlased. Nad on selgitanud, et koostiselt kuuluvad siinsed kivihiiglased enamasti kas rabakivide vi
graniitide hulka. Asjatundmatule silmale nivad mlemad kivimid hesugustena. Rabakivi on aga pruunikamat tooni ja vhem punane. Tema nimi tuleneb soomekeelsest snast rapea, mis thendab rabedat. Seega on rabakivi graniidist rabedam. Teda ei tasu kasutada sauna kerisekivina ega ehitusmaterjalina.
Kuigi meie hiidrahnud on hoolega lbi uuritud, ei ole ksimusele, milline neist on suurim, kuigi lihtne vastata. Kas vtta rahnu suuruse hindamisel aluseks krgus, mbermt, maht vi veel mingi neljas mdupuu? Niteks krguse jrgi hinnates on Eesti vgevaimaks Loksa kandis Tammispea kla lhedal asuv Tammispea hiidrahn. Rahn koosneb rabakivist. Tammispea rahnu krguseks on mdetud 7,8 meetrit. mbermdu jrgi on aga suurim Tallinna lhedal asuv Muuga Kabelikivi. Selle hiiu mbermt on 58 meetrit. Kivimikoostiselt on ta samuti, nagu Tammispea rahngi, rabakivi. Nime olla Kabelikivi saanud selle jrgi, et ei j kogukuselt alla kabelile. Tepoolest, tema mtmed pikkus 20 meetrit, laius 15 meetrit, krgus 6,4 meetrit on igati mne phakoja vrilised. Mahu jrgi arvestades on aga Eesti suurim hoopis Letipea Ehalkivi. See meie phjarannikul Letipea kla lhedal madalas merevees lsutav kivikoloss neb vlja nagu hiidmuna. Koostiselt on see kivim graniit. Nime olla Ehalkivi
saanud sellest, et pike loojudes tema taha tervenisti ra kaob. Kuna see kivihiiglane ei asu poolenisti maa sees, nagu enamik Eesti hiidrahne, siis on vimalik teda leni mta ja vlja arvutada tema tpset mahtu. mbermdult jb Ehalkivi oma 49,6 meetriga kll veidi alla Kabelikivile ja krguselt, mis 7,6 meetrit, ige napilt alla Tammispea rahnule, kuid mahult letab mlemat oma 930 kuupmeetriga tunduvalt.
Ometi vib vite, et Ehalkivi on Eesti suurima mahuga kivi, vaidluse alla seada. Mitmetel tema vistlejatel on ju suur osa varjatud ning maa-alust osa juurde arvestades vib mni osutuda Ehalkivist kogukamaks.
Niteks on Kabelikivi rde kaevatud kahe meetri sgavune auk ning kindlaks tehtud, et selle koha peal kivi veel ei lppe. Veelgi sgavamale kaevuda polnud viisakas, sest tegemist on ju siiski looduskaitseobjektiga. Kabelikivi lamedat maapealset osa silmitsedes vib ka lihtsalt tervet mistust appi vttes oletada, et vga suur osa sellest
peab asuma maa sees. Kabelikivi maapealse osa mahuks, mida tpselt arvutada saab, on saadud 728 kuupmeetrit. On vga tenoline, et kui Kabelikivi buldooseriga leni lahti kaevata, selguks, et ta maht letab Ehalkivi oma. Kuid mistagi ei saa sellist aktsiooni lubada. Nii peab seniks, kui ei leiutata mnda rahnusondi vi -radarit, millega
kivihiiglaste maa-aluseid osi saaks kombata, jma mahukaima kivi au Eesti maismaal ikkagi Ehalkivile.

Vgevaim hiidrahn vib asuda mere phjas. Kui maapealsete hiidrahnude osas on mahukaim siiski Ehalkivi, siis kuidas on lood hiidrahnudega Eesti rannavetes? Nende seas on teada vhemalt ks esikoha kandidaat, millel vga isevrki koostis ja pritolu. See on Osmussaare lhedal asuv Toodrikivi. Kivist ei paista vee pinnale ainsatki nukki, kuid vee all on ta kohalike meremeeste seas tuntud kui salalik kari. Selle hiidrahnu nimi tuleneb snast tooder, mis thendab meremrki. Geoloogid hakkasid kivi vastu tsisemat huvi tundma prast seda, kui nad sealkandis avastasid mere phjas rgse meteoriidikraatri. Meteoriit oli paigas plahvatanud rohkem kui 500 miljonit aastat tagasi.
Plahvatuse jud olnud vrdne 75 000 Hiroshima aatomipommi plahvatuse juga ja katastroofi jrelmjud ulatusid tol ajal le terve maakera. Plahvatus tekitas mere phja seitsmekilomeetrise lbimduga kraatri ja eraldas alusphjast koos muude kivilahmakatega ka Toodrikivi. Kui saabusid jajad, nihutas j Toodrikivi tema algsest asukohast mned kilomeetrid eemale. Kuigi Toodrikivi tegi jajal lbi vrratult lhema teekonna kui meie teised hiidrahnud, rndas ta ometi ning seeprast vib tedagi pidada rndrahnuks.
Kuigi geoloogiateadus sellist terminit ei tunne, viks Toodrikivi nimetada topelt tardkivimiks. Teatavasti on meie kandi tardkivimid tekkinud kunagi vga ammu magma ehk sulaolekus kivimite tardumisel. Kuid Toodrikivi hangus kaks korda: teist korda prast seda, kui meteoriidiplahvatus oli tekitanud tuhandete kraadideni ulatuva kuumuse ning mbruse kivimid taas sulaolekusse viinud. Haruldase pritoluga uut laadi kivimit, mis sndis Neugrundi meteoriidiplahvatuse lsas, on geoloogid asukoha jrgi ristinud neugrundbretaks. Ka Toodrikivi koosneb neugrundbertast. Toodrikivi krguseks on mdetud 11 meetrit, mbermduks 54 meetrit ja mahuks arvutatud ligi 1200
kuupmeetrit. Niisiis letab Toodrikivi mahult mrgatavalt Ehalkivi. Siiski ei ole teda vist ige Ehalkivi vistlejaks pidada. Jgu maapealsete rahnude arvestus siiski merephjas lebavate omast eraldi. Vga vimalik, et Eesti rannikumeres leidub kogukamaidki rndrahne kui Toodrikivi, selle pilguga pole merephi lbi uuritud. Praeguse seisuga vime aga Toodrikivi pidada tema mtmete ja erakordse pritolu tttu meie veealuste rndrahnude kuningaks.

Eesti on hiidrahnude poolest rikkaim maa Euroopas. Mis jud rndrahnud kunagi teele saatis ning kust kivid prit, on tnapeval selge igale koolipoisile. Veel kaks sajandit tagasi ei teadnud vastust ksimusele isegi loodusteadlased.
Teaduslikud teooriad, mis vrastest kivimitest koosnevate rahnude ja kivikuhjade pritolu seletasid, olid tagantjrele tarkusega mtes ige ulmelised. Niteks olid mitmed Euroopa loodusteadlased 18. sajandil seda meelt, et rndkivid on Maale sadanud Kuul toimunud vulkaaniliste pursete tagajrjel. Leidus ka neid, kes pdsid testada, et imelikud kivid prinevad kosmosest kukkunud planeetide tkkidest. 19. sajandil olid teooriad, et rndkivid suisa taevast sadasid, hljatud. Siis vaidlesid Euroopa autoriteetsed loodusteadlased selle le, kas rndkivid liikusid lunast phja poole vimsate mudavooludega vi meres triivivate jmgedega. Viimase teooria pooldajad saavutasid
lekaalu. Teooria pstitajaks ja innukaks kaitsjaks oli 19. sajandi keskel mjukas Inglise geoloogiateadlane Charles Lyell. Tolle aja uurijatele tundus loomulikuna seletus, et jajal phja poolt pealetungivad jmassid pidid mere rde judes merre pudenema ja sealt vett mda luna poole triivima. Nii nagu liustikukeeled Arktikas vi Antarktikas.
Nd ldtunnustatud arvamus, et mandrij libises htse massiivina Lnemere lamedasse nkku ning sealt edasi luna poole, paistis tolle aja teadlastele liiga fantastiline. Alles 19. sajandi lpupoolel pses teadusringkondades ldiselt vidule ndne koolipingis petatav mandrij liikumise teooria jajal.
Viimaste jaegade jooksul vallutas mandrij mitte ainuksi Baltimaad, vaid pool Euroopat. Liustikud haarasid kaasa kive kikjal oma teel ning klvasid need hiljem kaootiliselt uutesse paikadesse. Nilises kaoses valitses siiski teatud kord. Kigepealt pudenesid j turjalt kogukamad ja raskemad rahnud. Seeprast leidub Soomes tardkivimite rnki, mis Eesti omadest mrksa suuremad. Niteks leidsin ajakirja Suomen Luonto 2003. aasta 6. numbris Soome suurimate hiidrahnude kirjelduse, kus rekordina kirjeldatakse Turu saarestikus olevat kivi. Selle osaliselt vee alla jva Kukkurkivi-nimelise hiiu veepealse osa krgus on 12 meetrit, pikkus 40 meetrit ja laius 30 meetrit.
Eestis asub enamik hiidrahnudest phjarannikul. Luna-Eesti hiidrahnud on viksemad ja nad paiknevad hredamalt. Eestist lunapoolsetel maadel kahanevad rekordiliste rndkivide mdud veelgi. Lti vgevaim rndrahn jb alla Luna-Eesti kopsakaimale ja Leedu suurim rndrahn Lti suurimale.
Poolas ja Saksamaal on aga suurimad rndkivid prit mitte Soomest, vaid Skandinaaviast. Suurimad tardkivimitest tulnukad on seal meie mistes kigest tavalised pllukivid ning nendest kogukamad rekordiliste mtmetega tulnukkivid Skandinaaviast on koostiselt hoopis lubjakivid. Eesti hiidrahnudele jvad need lubjakivist rahnud mtmetelt selgelt alla.
Kui telisteks rndrahnudeks Euroopas lugeda vaid neid, mis omasuguste juurest kandunud teistsuguste kivimite avamusalale, ehk siis Soome rahnud arvestusest krvale jtta, asuvad Euroopa suurimad rndrahnud vaieldamatult Eestis.
Seega vib Ehalkivi pidada suurimaks rndrahnuks terves Euroopas. Samuti asuvad meie kodumaal tosin mtmetelt jrgmist rahnu. Kui arvestusse vtta kik geoloogide poolt Euroopa jtumisalal registreeritud hiidrahnud, siis jvad neist vljapoole Eesti piire vaid viis hiidu. Niisiis, kui mitte muu poolest, siis hiidrahnude hulgalt oleme
Euroopa rikkaim maa kindlasti.



Hendrik Relve
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet