1/2006



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Shotlane igatseb met si ja kiskjaid oma maale tagasi

Loodusfotograaf Jaanus Jrva pildistas Shoti mgismaal punahirve ja keldi rabapd, rannikul aga hallhljest. Nagu Jrva oma loos kirjutab, on need kolm Shotimaa looduse ikoonid.

Shotimaa meie jaoks ks kauge, mgine ja vihmane paik. Teame, et seal juuakse viskit, kasvatatakse lambaid ning mehed kannavad pidulikel puhkudel ruudulisi seelikuid ehk kilte.
Shotlased rgivad veidra aktsendiga inglise keelt.
Veel oleme kuskilt kuulnud, et Shotlased on ihnuskoid ning et sealsed suured lossid kubisevad vaimudest.
Vihma sajab Shotimaal testi rohkem kui meil ja viskit juuakse, aga ihnureid leidub Shotlaste seas kindlasti sama palju kui eestlaste, venelaste vi grusiinide hulgas.
Vaimude kohta ei ole tpsemaid andmeid. Lossides elab seal vga vhe inimesi, sest losside lalpidamine on sna kallis.

Mis testi tsi Shotimaal saab nha huvitavat loodust.
Inimene on kll sellesse loodusesse oma kustumatu jlje jtnud, halvas mttes looduslikku metsa peaaegu ei ole.
Kui Shotimaal ringi sita, siis vib tunduda, et metsa leidub rohkem kui vaja, sest kiki orge ja isegi mgesid katavad puud. Paraku on tegemist inimese istutatud puude pldudega, millelt mnekmne aasta tagant saaki ligatakse.
Siiski tasub Shotimaale just looduse prast minna. Eriti meil, kes me oleme lauskmaaga harjunud.
Mina tahaksin oma loos esile tsta punahirve, keldi rabapd ja hallhljest. Just nimelt neid olevusi peavad Shotlased ise oma looduse ikoonideks.

Probleem metsa all. Misted hirvemets (inglise keeles deer forest ja Shoti mgismaa (Scottish Highlands) kuuluvad kokku. Need on Shotlastele avaruse ja avatud maastiku snonmideks.
Punahirv annab td inimestele, esindab SHotimaad nii viskisiltidel kui ka loodusfilmides, tekitab probleeme keskkonnale ning on palaks kiskjate ja rvlindude toidulaual. Viimast siiski inimese vahendusel. Shotimaal ei ela nii suuri kiskjaid, kes tiskasvanud hirve juaksid maha murda.
Shotimaa hirvepull nib kll sna khetu, kui krvutada teda mandril elavate liigikaaslastega. Viksem keha ja peenemad sarved tulenevad aastatuhandeid vldanud mestikuelust. Mgedes ju puudub toidurikas laialehine mets.
Mned keskkonnaspetsid sdistavad just hirvi selles, et mgismaal ei kasva looduslikku mnnimetsa.
Kevadest sgiseni veedavad hirved mgedes, talveks tulevad nad alla orgudesse, kust toidu kttesaamine lihtsam seal kasvavad ka mnnid, mille noori vrseid hirved kige rohkem armastavad.
Tegelikult ei ole loodusliku metsa vhesus ainult hirvede s. Shotimaal ei ela metssiga, kes kobestaks maapinda.
Trganud mnniseemikutel on juurte maasseajamine raske.
Oma rolli mngib ka vga range kontroll metsatulekahjude le, plengute vhesus soodustab metsaaluse lbimatu kihi paksenemist.
Et hirve looduslik vaenlane hunt hvitati Shotimaal juba ammu, siis vttis inimene hirvede arvu reguleerimise enda peale. See on aga tielikult lbi kukkunud. Shotimaal elab le 400 000 punahirve, kelle negatiivne mju taimestiku juurdekasvule on paratamatu.

Mitte ainult inimeste toidulaual. Kui suurmaaomanikud kehtestasid 18.
sajandil oma lemvimu, sai hirvejahist populaarne ajaviide. Jahipidamise hlbustamiseks ja hirvede elutingimuste parandamiseks raiuti mgismaad metsadest puhtaks. Punahirvest sai oluline vara, hirvede rohkus mjutas ka kinnisvara hinda.
Tnapeval oleks loodusliku metsa taastekkeks vajalik kahandada punahirvede populatsiooni 80 protsenti. Maaomanikud seisavad sellele vastu, sest ndki on maavalduse hind seda suurem, mida rohkem seal elab hirvi.
heks lahenduseks loodusliku metsa taastamisel oleksid vrkaiad. Nii loodetakse saada puude populatsioon, mis hiljem hirvede rnnakutele vastu peaks. Kui aed aga ra vtta, siis jvad rohkem kui paarimeetriseks kasvada judnud puud kll ellu, aga viksemad sakse ikkagi ra. Kui jahimehed hirve tapavad, siis traditsiooniliselt lahatakse loom selsamal mel, kus ta suri. Soolikad (Shotlased tlevad galloch) jetakse samasse maha rvloomadele ja -lindudele.
Snuks saavad paljud karvased ja sulelised, alates nirgist ja lpetades majesteetlike kaljukotkastega.
Sisikondade mahamatmine oleks raipesjatele rnk hoop ja vhendaks punahirve panust loodusliku mitmekesisuse tagamisel.
Vaatamata probleemidele jb punahirv enamiku jaoks ikkagi SHoti mgismaa hingeks, kes kannab hoolt sealsete elanike eest.

Traallaevaomanike vurrudega vistlejad. SHotimaa looduse suurkujuks peetakse ka hallhljest, sedasama, kes meie veteski elab. Shotimaa vetes elab ligi pool maailma hallhljestest, le 100 000. Philiselt asustavad nad Shotimaa phja- ja lnerannikut, nende arvukus on 1960. aastate keskpaigast ligi viiekordselt suurenenud.
Ometi rippus hallhljeste saatus Shotimaal eelmise sajandi alguses juuksekarva otsas arvukus oli kahanenud alla tuhande isendi.
Kui hallhlged 1914. aastal kaitse alla veti, kasvas nende arvukus kiiresti. Sellele aitas kaasa ka inimeste vljarnne mnelt saarelt, Mingulay saar Hebriidides (Lne-Shotimaal) oli heks selliseks. Tekkis palju hid ja rahulikke poegimispaiku hallhljestele.
Nd saab talviti Mingulay randadel kokku lugeda ligi tuhat tiskasvanud hallhljest.
Shotimaa idaranniku kalurid pidasid hallhljest teliseks nuhtluseks, sest hljestele meeldis vrkudest sa lhet.
Tnapevaks on see probleem kadumas, sest lhet ei ole enam palju; seda siiski mitte hljeste tttu.
2002. aasta alguses uhasid lained Orkney saarel (Shotimaa phjarannikul) kaldale ligi 40 hallhlge laipa. Mkvaalad olid need hlged tapnud.
Orkney kandis meeldib viibida nii mkvaaladel kui ka hljestel, seal paikneb palju lhekasvandusi ja osa kalu pseb lahti.
Shotimaa traallaevade omanikud sdistavad kalavarude vhenemises hlgeid. Tepoolest, mida rohkem hlgeid, seda rohkem svad nad kalu, kuid kas tstuslik kalapk ei ole mitte iseendale auku kaevanud? Ilmselt ongi hallhljes lihtsalt patuoinas, teline phjus aga lepdmine. Euroopa Liit igatahes ei sdista hlgeid, vaid vhendab
kalapgikvoote.

Pd lksid kaubaks. Shotimaa kanarbikunmmedel elav keldi rabap on meil elava rabap sugulane. 19. sajandikeskpaigaks leidus Suurbritannias inimesi, kes olid rikastunud tnu kaubanduse arengule, mitte vanaisade varandusest. Kaupmehed kasutasid raha vaba aja sisustamiseks niteks ostsid ja haldasid jahimaid.
Raudtee judmine Shoti mgismaale 19. sajandi lpul vimaldas lunapoolsetelgi rikastel osaleda jahtides, mis kisid spetsiaalselt rabapde eluks kohandatud kanarbikunmmedel.
Sellistel nmmedel pletati sgisel osa kanarbikust ribakujuliselt ra, et tekiks erivanuseline vahelduv taimestik.
Krges kanarbikus pesitsesid linnud, kanarbik pakkus varju kiskjate eest. Madalas toitainerikkas kanarbikus linnud toitusid.
Kiskjad sellistelt aladelt hvitati ning riputati teede rde, demonstreerimaks haldaja korralikkust ja valduse puhtust, mis omakorda pidi thendama rikkalikku jahisaaki.
Oli pjahi kuldaeg, mil tapeti palju linde, kuid samas ka hoolitseti selle eest, et keldi rabap paljuneks ja elaks hsti. Pst oli saanud kaup, sarnaselt punahirvele.
Keldi rabap arvukus hakkas langema 1930. aastatel. Phjuseks oli pdele sobivate kanarbikunmmede kadumine ja nende asendumine rohumaaga, kus kasvatati lambaid ja veiseid.
Olukorda halvendas kanarbiku pletamine, mis pikemas perspektiivis ti kaasa kanarbiku asendumise heintaimedega, eriti niiskematel aladel.
Theldatakse tsklilist keldi rabapde arvu muutumist. Tskkel kestab kuus aastat, tsklilisuse phjused on lindude kitumisiserasustes.
Uurimused nitavad, et agressiivsete isalindude kitumine, mis seisneb kevadisel paaritusajal ha suuremate territooriumite kaitsmises, vhendab jrgmisel kevadel sigimissagedust ligi poole vrra.

Ohtlikud vrgud. Ka tnapeval harrastatakse pjahti. See on vimalik jahimisates, kus pletatakse kanarbikku, et luua tingimusi pde sigimiseks ja toitumiseks. Misa jrelvaataja lesandes on loendada kurnasid ja ennustada
jrgmist p-aastat.Niteks 2005. aasta polnud kige soodsam aasta rabaple, sest just prast noorlindude koorumist saabus eriti jahe ja vihmane periood ning suurem osa poegadest hukkus, mistttu polnud ka sgisene pjaht meldav.
heks keldi rabapde ja ka tetrede arvukuse vhenemise phjuseks on peenest traadist valmistatud vrkaiad. Needsamad, mis rajatud kaitsmaks puid hirvede eest.
Madallennul liikuvad pd ja tedred lendavad end vastu traati surnuks. Selle probleemi lahendamiseks on hakatud aedadele paigutama vrvilisi linte vi plastikust vrke, mis peaksid linnule nha olema.



Jaanus Jrva
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet