1/2006



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Hinnaline jook thistab oma snnipeva 1. aprillil

Loodusteadlane avab konjaki valmistamise biokeemilisi saladusi.
Ehtne ja auga oma nime kandev konjak valmib maailmas vaid hes kohas, nimelt Prantsusmaal Cognaci piirkonnas. Sealne
sajandite vltel kujunenud konjaki valmistamise tava on ndisajaks omandanud lima tiuslikkuse.
Konjaki snnilugu vlgneb tnu juhuste kokkulangemisele. Viinamarjaveini hakati Cognaci piirkonnas valmistama juba 13. sajandil. Paraku ei olnud veini kvaliteet just kige parem ning tollastel ammustel aegadel oli ka raskusi mrjukese jrjepideva turustamisega. Veini vedamine laevadel kauge maa taha oli tlikas, sest vaadid olid ju
mahukad, teisalt kippus vein muutuvates transporditingimustes kiiresti riknema.

Kogemata tehtud. Et vein raisku ei lheks, otsustasid veinivedajad selle destilleerida. Kasutades eriliselt aeglast destilleerimismenetlust, saadi esmahetkel lausa llatav tulemus.
Valminud jook oli piisavalt kange, kuid samas eriliselt pehme maitsega, mis vlistas mee ja taimertide kohustusliku lisamise maitsevigade peitmiseks.
Saadud kontsentraat villiti tammepuust vaatidesse, mis omakorda pika reisi vltel parandas veelgi mrjukese maitseomadusi.
Reisi lppedes prooviti kanget alkoholi veega tagasi lahjendada, et saavutada veinile tavaprane alkoholikogus. Et selline toiming joogi maitsele teps mitte kasuks ei tulnud ning klmema kliimaga maade elanikud kanget jooki lahjast veinist hoopis rohkem hindasid, siis oli konjakipiiritus oma eluiguse ktte vitnud.

Kuuldused Cognaci piirkonnas valminud kangest keelekastest ning selle maitseheadusest levisid kiiresti ja nii hakati ka kohapeal ha rohkem mitte veini, vaid hoopis konjakit valmistama. Viie konjakisajandiga on Cognacis jutud niikaugele, et kohalikku kanget jooki peeti maailmas omataoliste seas parimaks.

Muld, meri, viinamari. Vga oluliseks tuleb pidada Cognaci piirkonna pinnast. Sltuvalt viinamarjade konkreetsest kasvukohast on see kas vhem vi rohkem lubjarikas pinnase omadused kajastuvad ka viinamarjasortide maitseomadustes.
Cognaci piirkond jaotub omakorda kuueks viinamarjakasvatuskandiks, kusjuures kik paikkonnad annavad erineva maitseomadustega saaki.
Valmivate viinamarjade maitset mjutab ka piirkonna mereline kliima, kusjuures peathtis tulevase saagi omadustele on pilvisuse, pikesepaiste ja sademete hulk.
Mdukas pikesevalguses kmmelnud viinamarjad sisaldavad vhem suhkrut ja rohkem happeid.
Konjaki maitse sltub oluliselt ka viinamarja sortidest. Sajandite jooksul sndinud valik on selale jtnud kige sobivamad sordid.
Konjaki eeltoorme ehk viinamarjaveini valmistamiseks sobivad ainult valged viinamarjad. Kuulsust vitnud sordid on niteks Ugni Blanc, Colombard ja Folle Blanche. Just nendest saadud veini arvele langeb lviosa, kuni 90 protsenti algtoorme mahust.


Ja meistri kogemused.
ks alustala, millel konjaki kuulsus ja maitse rajaneb, on destilleerimine.
Destilleerimiseks sobiv viinamarjavein peab olema happeline ning suhteliselt madala alkoholisisaldusega (810 protsenti). Valminud viinamarjaveini destilleeritakse kahes jaos, traditsioonilises vasest valmistatud Charentais destillaatoris. Destilleerimise olemus on suhteliselt lihtne veinis leiduv alkohol ning selles lahustunud hendid eraldatakse kuumutamisega veest.
Esimene kuumutamine toimub novembris-detsembris, tavaliselt siis, kui viinamarjaveinis on aktiivne krimine lppenud. Tulemuseks saadakse umbes 2730-protsendilise alkoholisisaldusega destillaat nimega brouillis, milles avalduvad mitmed omaprased maitsenansid.
Teine kuumutamine tehakse traditsioone jrgides jrgmise aasta mrtsi lpuks. Selle tulemusena saadakse juba tunduvalt suurema alkoholisisaldusega mrjuke, milles alkoholi leidub 6070 protsenti, kusjuures kangemaks kui 72 protsenti ei tohi alkoholisisaldus tusta.
Teise kuumutamise eesmrgiks ongi tulevase konjaki nn sdamiku kogumine, kusjuures peamisteks abimeesteks on meistri kogemused ja alkomeeter.

Ainult tammevaadis. Aeglane destilleerimisprotsess vimaldab edukalt vabaneda krimise tulemusena moodustunud sobimatutest alkoholidest, kontsentreerides just vrtuslike lisandite ja maitseomadustega etanooli.
Esimeseks aprilliks peab destilleerimine olema lppenud, ja tulevase konjaki snnipeva mrgitakse just selle kuupevaga. Hinnalise joogi maitseomaduste kujunemises on eriti kaalukas osa toorkonjaki laagerdumisel tammevaadis.
Tnnimaterjaliks ei klba mitte igasugune tamm, vaid ainult see, mis on kasvanud Prantsusmaa kolme piirkonna (Troncais, Limousin ja Allier) kindlates metsades.
Miks just need ja mitte teised tammed? Phjus peitub erilises tammepuidu aromaatsuse ja parkainete buketis.
Vaadid pannakse kokku liimi ja naelade abita (vaata pilti).
Algselt toimub laagerdumine uutes vaatides, aja mdudes kolitakse mrjukest ha vanematesse ja vanematesse vaatidesse. Alkohol lahustab tammepuidust erinevaid hendeid, peamiselt tanniine ja ligniine, mis annavad tulevasele konjakile erilised maitse- ja lhnanansid.
Tammevaadis laagerduv konjak pole vliskeskkonnast tielikult isoleeritud. Lbi vaadi lendub aeglaselt ka alkohol.
Arvatakse, et aastas aurub vaadist kaks-kolm protsenti sisust ja seda osa kutsutakse poeetiliselt nn inglite joogiks.
Et vaatidest lendub just alkohol, siis vheneb laagerdumise kigus ka valmiva konjaki kangus. Pool sajandit kestev laagerdumine alandab kanguse lpuks 40-protsendiliseks. Just 4045 protsendi kangusega konjakit valdavalt kaubastataksegi.
Kaotades alkoholi, rikastub konjak aga tammepuidust lahustunud henditega.Eelmainitu ei thenda, et kikide konjakite valmimist tuleks pool sajandit oodata. Tavaliselt lahjendatakse laagerdunud mrjukest kaubandusliku alkoholisisalduse saamiseks lihtsalt veega.

Kmme kilo viinamarju. Lplikud maitsenansid kujunevad erinevate vaatide sisu segamisel. Ainsa maitseainena lisatakse konjakile suhkrut. Ka selle magustaja osas peavad konjakimeistrid piiri.
Lubatud suhkrukogus on 20 grammi liitri kohta, tavaliselt aga piirdutakse poole viksema suhkruhulgaga.
Konjaki pruun jume tuleneb nii tammepuidust lahustunud vrvainetest kui ka lisatavast pruunistatud suhkrust ehk karamellist. Viimast tohib olla eriti piiratud kogustes, kigest kaks osa karamelli tuhande osa konjaki kohta.
Konjaki vrvus ei ole eriline kvaliteedinitaja, karamell lisatakse vaid erinevate konjakisortide vrvuse htlustamiseks.
Uues tammevaadis laagerdunud konjak on vrvilt tumedam, vanas vaadis kpsenud keelekaste aga heledam. Et pea kik mdavad konjakid kujutavad endast erineva laagerdusaja ja maitsega segusid, siis vetakse joogi kvaliteediklassi thistamiseks aluseks kige noorem mrjuke, mida on segusse lisatud.
Konjakipudeli sildilt saab olulist infot nii tootja, toote algupra, kvaliteediklassi (sealhulgas ka laagerdumisaja) ning alkoholisisalduse suhtes.
Et konjakimaailmas maksavad ennekike traditsioonid, siis on ka mistetav, miks maailma konjakiturgu valitsevad ksikud kuulsusrikka ajalooga tootjad.
Oma vimalus on ka viketootjatel, keda Cognaci piirkonnas loendatakse mitmesaja ringis. Nende vimaluseks on pakkuda tarbijale midagi erilist ja meeldejvat, olgu see siis konjaki maitse vi erilise kujuga pudel.
Ja veel liitri konjaki valmistamiseks kulub kuni kmme kilo viinamarju.

Kuidas konjakit pakkuda?
Konjakit tuleb silitada toatemperatuuril ja pimedas. Arvestama peab sedagi, et maitseomadused pudelis paremaks ei muutu.
Klassikaline konjakiklaas on suhteliselt suur ja tulbikujuline. See vimaldab tabada kiiresti lenduvaid lhnaomadusi.
Klaasi eelnevalt soojendada ei tasu, sest siis on kuningliku mrjukese lhnakadu eriti intensiivne.
Konjakit serveeritakse toatemperatuuril (1821 kraadi), ning isegi siis, kui joogipoolis mnevrra jahedam, aitab kesoojus sellel juda igele temperatuurile.
Aristokraatliku ja enesekeskse joogi krvale lisandeid, kaasa arvatud toitu, ei tarbita. Teline konjak on maitseelamus omaette.



Urmas Kokassaar
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet