ÜRO algatusel on tänavu mägede ja ökoturismi aasta. Mille muu pärast ökoturismi aasta välja kuulutati, kui ikka seetõttu, et ökoturismi antipood – massiturism – tikub loodusele ja keskkonnale liiga tegema. Turismist on ammugi saanud maailma suurim ning kõige kiiremini kasvav majandusharu ja tööandja. Muidugi võib selline kasv mõnelgi juhul markeerida ökoloogiliste ja sotsiaalsete taluvuspiiride ületamist. Just viimaste järgimine on ökoturismi üks eripärasid.
Kuuendat aastat tegutseva Eesti Ökoturismi Ühenduse juhatuse esimees Aivar Ruukel: “Määratluse järgi on ökoturism selline reisimine, mis toetab kultuuri ja looduse säilimist ning kohaliku elanikkonna majanduslikku heaolu. Niisiis ei peeta silmas mitte ainult positiivset ökoloogilist mõju, vaid ka head mõju kohalikule majandusele – seegi on hästi oluline. Asja mõte on selles, et turistide kulutatud raha peaks võimalikult suures osas jääma piirkonda, kuhu reisitakse, mitte aga minema näiteks pealinnadesse või hoopis välismaa firmade kasumisse.”
Väga oluline on ka ökoturismi hariv roll. Niiviisi pole sugugi õige üldlevinud ettekujutus ökoturismist kui rabades ja põlislaantes ringi mütata eelistavate “roheliste mehikeste” erahobist, ennemini on see turismi elitaarharu, mis mõistlikul korraldamisel lubab ettevõtjaile ja riigile tõhusat – ja mis peaasi – pikaajalist kasumit.
Eesti vaatevinklist peab Aivar Ruukel ökoturismi aastat esmajoones suurepäraseks võimaluseks tutvustada meie maad Soomele, Rootsile, Saksamaale, Inglismaale ja teistele kui just eelkõige ökoturismimaad.
Ökoturismi aasta üheks tippsündmuseks Eestis on oktoobrikuus Pärnus toimuv Läänemeremaade asjakohane konverents.