6/2006



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

sammud omas Eestis 8
Sammud omas Eestis 8

Maha tulnud ja jnud lehed Vaidava je vasakul kaldal
Ingmar Muusikus
Jalgsirnnak Eesti hest servast teise serva Ingmar Muusikus (fotoaparaadiga) ja Juhani Pttsepp (pliiatsi ja mrkmikuga) sammusid Eesti mandriosa phjapoolsemast punktist Purekkari neemelt kige lunapoolsema punkti, Naha kla poole.
Sgisel, 17. septembril, judis retk Antsla linna lunapiirile. Sealt liiguti 22. novembri hommikul edasi. Astuti htejutti kolm peva, ja jutigi eesmrgile Eesti mandriosa kige lunapoolsemasse punkti Naha kla lhistel.
Kesolevas Looduses leidub lisaks viimase etapi kirjeldusele ka kokkuvte kahe mehe poolteist aastat kestnud rnnakust.

Kimine ei tee sulle halba. Kkke ei tasu teha. Mkke ei maksa ronida, tuleb liikuda tasasel pinnal. Selliseid petussnu jagas Maarjamisa haigla traumapunkti arst Eevi Lellep, kui ksisin, kas ndal prast korvpallitrennis saadud plveliigese traumat on mul ldse matkateele asja.
Kiku lhevad valuvaigistavad plaastrid, plvekaitsed. Kadrilaupeva hommikul kell 11.36 hakkame Antslast astuma. Udune hommik, tibab vihma. TV3 Tasakaalu saate operaator Arvo ja toimetaja Mirjam asuvad oma tle, sammujatest saadet tegema.
Antsla taga jahib kass plluservas hiiri. See on nhtus, mida Eesti klalised ikka imestavad: plluservades hiilivad kassid. Seegi on mrk meie looduslikust mitmekesisusest. Kui kass hiilib, siis peab olema ka hiiri, kui leidub hiiri, siis ei ole plluserv elutu.
Huvitav, et meil on kogu tee saatjateks olnud hed ja samad linnud, mrgib Ingmar ra pasknride ja sabatihaste toetuse.

Haabsaare suunal. Antslast ostetud krvits ratta peal, astub Klli Kull kodu poole.
Buss ei ki, tuleb appi vtta jalgratas, rgib ta.
Knnime koos Klliga natuke maad Oe kla poole, kingime talle Looduse ajakirja.
Ega suurt krvitsat olekski ehk bussiga nii mnus vedada kui jalgratta pakiraamil, vanas traatidest poekorvis.
Tnu televisioonirahvale psivad meeled ja samm erksad, astume Karula krgete metsade vaikses mhas. On hea tasane minek Haabsaare poole. Puudel ripuvad pikad habe- ja narLahemaa laantes.
Paar kilomeetrit tuleb kulgeda metsatraktori juramist kuulates. Enne, kui silmame traktorit ennast, neme traktorimehe valget BMW-autot teeservas. Traktorimees kib parajasti mber oma vimsa masina. Suu tikub tlema judu tle, aga sda ksib vait olla.
Vihma tuleb nii tihedalt, et pastaka tint lheb mrkmikus laiali. nneks on kaasas harilik pliiats, he peatuse ajal teritan selle ra.

Ristipuu juures. Kolme kla teeristis (Mhkli, Kaika, Haabsaare) korrastame viitasid: Ingmar paneb rohu sisse kukkunud Haabsaare sildi taas iget suunda nitama.
Kaika knkad, otsekui hiigelheinakuhjad tervitavad meid. Mtleme oma hea tuttava Kaika-tdi peale ja soovime talle tervist.
Sber mrgib, et kaasavetud kohvil on hapuks linud tee maitse. Testi on, kohv sai ilmselt valatud liisunud tee perale. Istume teersele pingile, he kivu krvale, ja joome seda sooja jooki ikka, sest on klmavitu, oleme juba parasjagu mrjad.
Ingmar mrkab kivu ehk kase koorde ligatud riste ja asub neid pildistama. Kas oleksime neid mda sites ninud? Kindlasti mitte.
Luna-Eestis psib vana tava, et lahkunut kodust ra kalmuaeda saates peatub matuserong teel ja teersele puule ligatakse raminejale meldes rist.
Kogu htupooliku sammume hijrve kandis, uduvihmas, pimeduses vonkleval teelindil.
Maalikooli Polli aiandi juhataja Ave Kikas prutab Tartust kohale, et meid Ruge-lhedasse Alt- Lauri turismitallu puhkama viia. Teel peatume korraks, et Ave saaks kinkida Polli unu Kuutsi kooli kadrisantidele.
Kogu htu kuivatame asju: pkse, srke, kaarte ja endid.
Sgiks valmivad spinatinuudlid sibula ja juustuga. Esimese pevaga tegi Ingmar 24 460 ja Juhani 24 705 sammu.

Ududepdja. Laupeva hommikul tidame moonakoti Nursi poe riiulitel leiduvaga, Kasaritsa talupidaja Jaan Liiv sidutab meid oma ustava Zhiguliga tagasi Karula rahvuspargi piirile, kus teekond eelmisel htul pooleli ji.
Ingmari silmis loidab innustunud leek, justkui pianistil enne aastakontserti vihmaribinad on asendunud pikesepaistega ja udujoometega.
Praegu on nii head valgused igal pool!
Mni fotograaf pab pikeseloojanguid, Ingmar pab udusid.
Kui need udud vaid nii ruttu ei hajuks!
Seisan kilpsamblikega palistatud kraavi veeres ja ootan ududepdjat jrele.
Kes juaks neid kokku lugeda! Okstele on end vrelema sttinud tuhandeid ja miljoneid veepiisku. Millised uhked matkad! Eile lendasid nad taevast alla, tna ootavad tuuleiili, kes tukaks neid sambla rohelisse rppe.
Tuuled ei lase end kaua oodata. Kui juame Koemetsalt mda, katavad pilved pikese.

Maasturioht. Teel Hrovale pildistab Ingmar le tee lendavat maakotkast ja varsti seejrel ka raudkulli, kull jlitab vrvuliste salka. Tuul puhub teekija vsinud kontidevahe khedaks, kuid Mniste paistab juba. Kitsukesel kruusateel kihutab meist mda maastur, vhemalt sada sees. Segane! Ronime kraavist tagasi rajale.
Ingmar kannab seljakotis kunstiteaduste instituudi dotsendi Kaia Lehari kirjutist Inimene teel, kus muu hulgas seisab: Jalakija samm sltub teeraja siledusest vi konarusest; kiirus tusust vi langusest, vastu- vi prituulest; ngemistingimused ilmastikust. Rndur tunneb maad jalge all, taevast ja hku enda mber ja le, lhnu, sooja ja klma. Ngemine sltub kikidest meeltest ja ei domineeri. Rndaja on maastiku sees.
Autojuht on mugavalt istumas, kaitstud ja isoleeritud keskkonnast autokere, konditsioneeri, jahutuse, ktte ja muusikaga. Tee ise on rajatud rada, mis eirab maa pinnastruktuuri ja eraldab sitja maast. Maastik visualiseerub, muutub kahemtmeliseks panoraamiks ja kiiruse kasvades virtualiseerub. Autojuhi maastikukogemus kiirteel sarnaneb enam tugitoolis teleri ees kui jalgsi rnnates saaduga.
Kihutaja kogeks nagu vabadust, kauguste kutset ja kiiruse levust. Neelatud kaugused aga ei laienda, vaid ahendavad maailma, muudavad selle suletuks ja hemtmeliseks. Liiklusummikud ja -eeskirjad muudavad liikumisvabaduse illusiooniks. Jalgsi vib juda rndrahnude ja plispuudeni, autoga bensiinijaamast bensiinijaama.

Karje pimeduses. Kell 13 letame viimase suurema liiklussoone oma rnnakul Vru-Valga maantee. Mniste poest varun ra hrdunud jala tohterdamiseks plaastrit, Ingmar pakub turgutuseks kohukest.
Liigume maantee servas kena kilomeetri Lti linna Ape ehk luna-eesti keeli Hopa suunas, Htilt pikame klavahele, Vaidava je orgu. Puhkame je sillal. Mustje ning Koiva poole tttav Vaidava paistab vimas ja sgav.
Hmaruses sukeldume piirirsete metsade laama.
Kujuta ette, et ei ole mitte aasta 2006, vaid 1947 ja me oleme kaks metsavenda, kes lhevad hte tallu maja otsima. Me ei tea, mis meid ees ootab, jutustan Ingmarile.
Sber valgustab teed taskulambiga. Vaatamata selle hdaprasele valgusele komistan ja osatan haiget plve. Vaikust lhestab karje. See oli kll nd nagu 1947. aastast, porisen, kui valu jrele annab.
Tegelikult meie tulekust teatakse. Lti piiri rses Sarapuu talus on ketud saun ja perenaine Aino on kpsetanud lihapirukaid.

Jahipeni Lti-kik. Lks metsa jahti ajama. Teine koer tuli tagasi, aga tema lks nina maas. Keegi ei tea, kuidas ta Vaidava jest le sai, kas Vastse-Roosal vi surnuaia kohal, aga Lti poolele ta judis ja seal siis tema haukus ning undas. Neli peva oli smata.
Kui piirivalvesse helistasin, siis nad kohe tlesid: jah, see koer on siin. Temast vib hea jahikoer saada, aga mulle temast koera ei saa. Sarapuu talu peremees Helmut Kalamees lpetab jutu kutsika seiklustest konjakiklaasi kergitades. Helmut otsib koerale uut peremeest. Kes huvitub, otsigu telefoniraamatust tema Mniste number ja helistagu.
Kik tulevad meile ksima, kus see lunatipp on ja pargivad oma autod ue. Mina siis rgin, et siit te kll lunatippu ei saa, kneleb perenaine Aino maitsvat salatit, pirukaid, liha ja pdravorsti pakkudes.
Eesti lunatippu judmiseks tuleb Sarapuu talust veel vhemalt viis kilomeetrit astuda. Tname pererahvast vastuvtu eest ja sirutame end pehmetele asemetele.

Lunatipus. Hommikul saame Naha kla teeristis kokku mehega, tnu kellele saime retkeks Sportlandi poest hea varustuse. Timberlandi rijuht Marko Mnd astub meiega koos viimased kilomeetrid.
Naha talu juurest klistame Vastse- Roosa kordonisse, nagu kord ette neb, ning anname teada, et kolm meest liigub piiri poole. Eesti kige lunapoolsema talu kirjud kassid jvad, hnnad psti, jagama Aino Kalamehe kaasa antud lihapirukat.
Olen piirialalt oodanud suurt vaikust, ikkagi Eesti viimane sopp, aga vta npust mida luna poole, seda tugevamaks muutub automra. Hled kostavad Pihkva-Riia kiviteelt.
Lunapiirile judes tibutab vihma. Pildistame, uudistame piirijge, Peetri jge, sirutame jalgu matkamajas.
Ingmar otsib majakese riiulitelt knalt. Hetk on pidulik, oleme pooleteise aastaga teinud hulga samme. Viimase etapiga lisandus neid Juhanil 58 872 ja Ingmaril 59 606.
Kokku tegi Juhani Purekkarilt Nahale 449 606 sammu ja Ingmar 486 240 sammu. Oleme rahul.



Juhani Pttsepp
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet