6/2006



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

looduslaps
LOODUSLAPSE SGISPEVIK

Kambja koolilaps Ingrid Mnnik, Looduse lugejale tuttav eelmistest ajakirjanumbritest annab teada, kuidas saabus tema koduue talvekuu.
28.10. Tna on simunapev. Emme vaatas internetist jrele, et Luna- Tartumaal, Viljandimaal ja Vrumaal mrkis see pev jtumise algust ning talveteede ootust, aga meil oli ues nii tugev torm, et viis meie majalt krohvitkke ra. Ja kasvuhoone kile lhkus ka ra.
29.10. Hall oli pris pikalt maas, st poole hommikuni. Aga muidu on prast tormi nii vaikne. Puulehed liiguvad tasa ja on justkui kuldsed ja nagu tuhksuhkruga vi valge glasuuriga kaetud. Lehed krabisesid ka teistmoodi. Porilombid olid veel luna ajalgi jga kaetud. Mulle meeldis sinna peale astuda ja see j ra lhkuda.
30.10. Hea, et juba klm on. Meil maal on porine ja nii on pori ka ra klmunud ja ma ei tee oma jalgu poriseks. Sadas lumetuisku.
31.10. Ngin akna taga tihast. Nii vahva, et linnud juba akna taga on. See on vist mrk sellest, et nad soovivad sa. Eile sadas palju vihma ja ma ei saanudki ue.
2.11. Lumi tuli maha. Ja issi pani linnumaja les. Panime sinna rasvapalle.
3.11. Mngisin oma sbra Hendrik Normaniga ues ja ma ngin, kuidas luiged ra lendasid. Nad tegid veel klukluu ka. Jrvel oli hsti huke jkiht peal. Hsti palju mdanenud puuoksi oli ka jrve res.
4.11. Kisin Elvas Looduslaul 2006 lauluvistlusel. Mul lks seal vga hsti. Saavutasin oma vanuserhmas esimese koha. Laulsin Luuletava siili laulu. Issi kis eile roosidele metsast kuuseoksi toomas. Mina ei saanudki kaasa minna, pidin vara Elvasse sitma. Vljas oli vga klm. Minu koolimaja juures oli natuke jd tee peal.
5.11. Meie aias jookseb ks jnes ringi. Ta on halli vrvi. Tna lund eriti ei sadanud. unapuude otsas on veel mned rohelised puulehed, aga rohkem on pruune lehti. Puud on halliks linud.
6.11. Hommikul oli vga klm ja lumetuisk oli ka. Leidsin noorteka juurest pruuni lrtsise lumepalli. Oli pruun kas porist vi auto alt tulevast mustusest. Lin teda jalaga hku ja siis muutus ta jrjest viksemaks. Katsusin tna jrvekaldal tokiga jd. Emme prast rkis mulle, kuidas seda nii teha, et ma vette ei kukuks.
7.11. Oli sula. Mu sbrad mngisid lumesda, nii et hele tdrukule visati lumepalle juustesse. Hommikul lkkas sahk meil tee lahti.
8.11. Koolimaja juures oli palju jd ja ma kisin seal knakat. Sellest tuli vist isegi jle pragu sisse. Aga kodu mber oli muru jlle roheline. Jrve peal ngin palju parte.
9.11. Ngin lume peal mingi looma jlgi, aga ma ei tea, kelle omad need olid ja kuhu nad lksid. Sadas jlle palju lund, lausa silma sadas. J on ka jrve peal nrgem. Kisin tna koos oma sbra Rolandiga marti jooksmas. Koputasime ustele ja siis mina mngisin flti, laulsime ja tantsisime. Esitasime ka mistatusi. Vljas oli vga pime.
10.11. Kisin emme ja vennaga jrve res parte stmas. Pool jrve oli jga kaetud, teine pool mitte. Alguses hakkas ks part meie poole tulema, prast tulid teised ka jrele. Viskasin neile saia. J peal olid nha punnid, noh, et mni koht oli nagu krgem ja tumedam. Ja ngin seal samu jlgi, mis hel peval meie ueski olid. Nd sain teada, et need olid koera jljed.
11.11. Kelgutasin koos oma sbraga Kukemel. Ja prast suusatasin ka oma kodutnavas. Kukkusin ainult neli korda pikali.
12.11. Oli tiega libe. Aga muidu oli ilus talveilm, sadas vaikselt lund. Issi kattis tna meie roosid kuuseokstega kinni.
15.11. Oli vihmane. Aga lund oli veel natuke maas. Kui ma kehalise tundi lksin, oli vljas hsti palju vett, nii et mu pikad pksid said mrjaks.
16.11. Jrve peal ei olegi enam ieti jd. Nd on seal jlle palju parte.
17.11. Enam ei ole ldse lund. Enne oli nii palju. Enne oli ks jrveke js, nii et seda sai lhkuda, aga enam ei ole. Enam ei ole ldse talvine.
18.11. Vljas lheb iga korraga jrjest varem pimedamaks. Palju puid oli raagus, aga mned isegi ei olnud. Mul on kodulinnuks Viki. See on nmfkakaduu. Ta on 4-kuune. Tal on oranzhikad-hallikad-kollakad suled. Kui me ta puurist lahti laseme, lendab ta meile phe.
19.11. Hommikul oli ka pime. Ikka on veel puud raagus. Oli hsti tuulevaikne ilm. Natuke tibutas vihma ka. Ma ei julgenud tna oma spra koju saata ja tema kartis ka. Kahju, et nii vara lheb juba pimedaks. Tahaks, et htuti oleks valgem.
20.11. Tna sadas palju vihma ja lombid olid. Mul oli pikk seelik ja iga kord oleksin peaaegu lombi sisse kukkunud. Kui on talve keskpaik, siis on tore, sest natuke lund lheb ra ja natukene tuleb jlle tagasi.
22.11. Vga vhe on lehesadu olnud. Naabril on lehed ilusasti puude mber riisutud ja ldse pole laiali linud. Enam pole vga porine. Kui jooksed, tundub, et oleks tugev tuul, aga kui seisad, siis tunned nagu tuult polekski. Ja mnikord on pris vike tuul.
23.11. Oma kodu aknast nen, kuidas harakad ue peal jalutavad. Linde kib meil nd vhem, sest soojade ilmadega pole ma neile midagi sa andnud.



Riho Mnnik
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet