6/2006



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Tiivulised paberivalmistajad

Uku Pttsepp
Maalikooli loodushuviline, raamatupidaja Silvi Lempu kutsus Looduse vaatama suurt vapsikupesa Tartumaal Luunja silla lheduses. Pesa oli rajatud inimesele raskesti ligipsetavasse paika, maja katuse alla. Lhemal vaatlusel ilmnes, et suure vapsikupesa krval leidub veel teinegi, viksem pesa. Entomoloog Jaan Luig jagab selgitusi.

Herilasepesad pningutel, kuurides ja mujal inimese lheduses ei ole harv nhtus, kuid kindlasti ei tea paljud, et selliste pesade materjal on tegelikult paber. Leiutatud, kui nii vib elda, ajal, mil herilastel tekkis hiselu ja vajadus suuremate mtmetega pesade ehitamiseks, kuhu mahuks ka arvukas tliste pere.
Selliseid paberist pesi ehitavaid herilaseliike elab Eestis heksa. Nendele vliselt vga sarnaseid pesades parasiteerivaid liike lisaks veel kolm. Kuuluvad nad kik hisherilaste sugukonda. Lisaks elab Eestis veel vhemalt 300 mitmesugustesse sstemaatilistesse rhmadesse kuuluvat erakherilast, kellel pesa ehitab ja vastsete eest hoolitseb ainult ks emaherilane ilma abilisteta

he suve looming. Tenoliselt maailma esimesed paberileiutajad knealused hisherilased valmistavad seda lugadega puitpindadelt pindmist pudedamat puidukihti kraapides, mida siis sljega niisutatult pesakatete ja krgede servadele jrk-jrgult hukeseks leheks laiali pressitakse. Kuivamisel muutub see teliseks paberiks, millele kannatab isegi kirjutada. Pesa kasvades lammutatakse jrk-jrgult sisemisi pesakatteid ja ehitatakse vlimisi juurde.
Pildil vib nha kahe herilaseliigi pesi. lal ripuvad hallikamates toonides saksimetsaherilase pesa jnused ja all laiutab meie kige suurema herilase vapsiku pesa.
Kik meie herilaste paberpesad on he suve looming. letalve elavad vaid viljastatud emaherilased, kes jrgmisel aastal igaks iseseisvalt oma pesa rajavad. Hljatud pesa vib aga jda pikemaks ajaks terveks. Pildil nha olevad on aga mdunud suvel mlemad asustatud olnud, mida viksema liigi saksi-metsaherilase puhul tendavad pesade alt leitud eksemplarid. Vapsikute tegevust aga vaadeldi. Pesade suurus erineb liigiti ja sltub sama liigi puhul oluliselt sellest, kui soodsad olid tingimused nii pesitsemiskoha kui ka toiduvarude ja suvesoojaga.
Miks on pesad nii erinevat vrvi? Vastus on lihtne kraapimiseks kasutatavad puitpinnad on seda samuti. Vapsik kraabib oma pesamaterjali philiselt kdunevalt puidult ning haava ja ka mnede teiste lehtpuude koorelt. Niimoodi on pesa kollakat- pruunikat tooni. Kikide teiste liikide pesad aga on hallikad. Viksemate liikide paber on hem ja peenematest puidukiududest, vapsiku oma aga robustsem.

Pesad nii maa all kui ka maa peal. Vib elda, et pesaehituskoha valikult jagunevad meie herilased kahte rhma. hed teevad selle maapinnast krgemale, mitmesugustesse nsustesse ning kasutavad kiki inimese pakutud vimalusi (lakapealsed, kuurid, pesakastid, kummuli mbrid). Maapinna kohal pesitsevate liikide hulka loetakse ka neid, kelle pesad on philiselt psastes vi puude vrades, kuid kes vivad ka inimese pakutud vimalusi kasutada. Nimetatud rhma nimi on metsaherilased ja neid on nelja liiki. Maapinna kohal pesitsejate viies liik on Eestis varem vga haruldane krjeherilane, kes on viimastel aastatel oma levilat Eestis laiendanud ning kelle kohta leiuteated oleksid vga huvitavad. Liigi tunneb ra pesa jrgi see on vike ja tal puudub teistele herilastele iseloomulik kerajas pesakate.
Thelepanelikul uurimisel vib oma lakapealsest leida vga mitmekesise kollektsiooni herilasepesadest. Krjekannudesse jvad orgaanilised jgid meelitavad ligi sellisest kraamist toituvaid putukaid: koisid, leedikuid, nahanklasi jt.
Teine rhm herilasi ehitab oma pesad maa-alustesse nsustesse, mis alguses vib-olla vike nrilise urg, kuid mida pidevalt laiendatakse. Suve lpul vib pesa olla kopsaka kapsa suurune ja paikneda sellele vastava suurusega koopas. Seda rhma nimetame maaherilasteks, mille kaks vga tavalist ning suve lpul tihti ttut liiki on liht-maaherilane ja tpik-maaherilane. Kolmas sugulane ruske maaherilane teeb tagasihoidlikke vikesi pesi ning inimesi reeglina ei tta.
Kellel huvi teha phjalikumalt tutvust hisherilastega, saab sellekohast infot Eesti looduseuurijate seltsi loodusvaatlejatele meldud sarja 83. numbrist (Remm, 1983).



Jaan Luig
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet