6/2006



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Euroopa pikimal liustikul

Euroopas on raske leida kohta ja aega, et looduses omaette olla. Ometi leidub Edela-Shveitsis Valais ja Berni kantonite piirialal Jungfrau- Aletsch-Bietschhorni rahvuspark, laiaulatuslik puutumata looduse saar. Seal asub ka Alpide suurim jtumiskese, mis kuulub koos unikaalsete, inimtegevusest vhe mjutatud mgimetsa- ja alpiniidukooslustega UNESCO loodusprandi nimistusse

Berner Oberlandis vib matkaja kaduda pevadeks vi isegi ndalateks vimsate liustike, moreenvallide, jkoskede ning teravate tippude keskele. Kuid 1933 asutatud kaitseala sdamesse ei vii hlpsaid radu, matkaja peab turjale vinnama seljakoti koos mitme peva sgitagavara, laagrivarustuse, kite ja matkatehniliste vidinatega. Just seda tegid linud suvel heksa reisi- ja loodushuvilist inimest Eestist: bioloogid, geograafid, geoloogid.

Berni Alpides Alpides. Suured med Berni Alpide memassiivil jvad Interlakeni kuurortpiirkonnast 25 kilomeetrit lunasse. Koguni heksa tippu on krgemad kui 4000 meetrit. Eigeri, Mnchi, Jungfrau, Aletschhorni ja Finsteraarhorni tippudelt saavad alguse Euroopa mtkavas vga suured liustikud. Berni krgmaa j- ja lumeplatood katavad enam kui 500 ruutkilomeetri suuruse maa-ala.
Pea sama ulatuslikke jvlju vib Mandri-Euroopas kohata vaid tunduvalt jahedama kliimaga Norras. 24 kilomeetri pikkune majesteetlikult siuglev Grosser Aletschgletscher ehk Suur Aletschi liustik on aga pikim Euroopas.
Ka Alpide pikkuselt teine ja neljas liustik, 16-kilomeetrine Fieschergletscher ning 13-kilomeetrine Unteraargletscher paiknevad samas megrupis. Kuigi niteks Kaukasuse mestik letab krguselt Alpe, on sealne pikim, Bezengi liustik ksnes 17 kilomeetrit pikk.

Neli liustikuharu. Aletschgletscher alustab oma teekonda 3700 meetri krgusel paiknevatelt lume- ja firnivljadelt. Tema keskosas laiub avar ja ulatuslik jplatoo Konkordiaplatz, kus 2750 meetri krgusel hinevad neli suurt liustikuharu: Jungfraufirn, Ewigschneefirn, Grneggfirn ja Grosser Aletschfirn.
Edasi vonkleb Aletschi liustik allamge. Poolteise kilomeetri laiust ning 900 meetri paksust jjge palistavad kaljudelt lahti murtud ja viksemaks jahvatatud kivimimaterjalist klgmoreenid.
Kui mitme je hinedes veed peajes segunevad ruttu, siis liustike puhul nitavad need triibud lpuni ra selle hoovuse, millisest liustikuharust j prineb. Aletschi liustikus leidub arvestuslikult 27 miljardit tonni jd, mis vastab umbkaudu Peipsi-Pihkva jrve veemahule. Euroopa pikimal liustikul Aletschi liustik allpool Konkordiat. Liustikupinnal on nha pinnamoreenid, mis eraldavad liustiku hoovusi justkui mitmerealine kiirtee.


Liustik sulab.
Kuigi Aletschgeltscheri pikkuseks on kirjanduses mrgitud 24 km, prineb see mtmistulemus 1973. aastast. Viimase saja aasta vltel on liustiku ots taandunud keskmiselt 20 meetrit aastas. 1850. aastatel, kui veitsis alustati glatsioloogiliste uuringutega, oli liustiku pikkuseks 26,5 km, praegu vaid 23 km. Kliima soojenemise tttu lheneb liustikukeel ja madaldub jvljade pind. Eriti ilmekalt on see nha Konkordiaplatzi krval kaljudel asuva Konkordiahti jrgi.
Kui 1877. aastal rajati praeguse hti vaarisa, sai kaljudelt kerge vaevaga astuda vaid paarkmmend meetrit madalamal asuva liustiku pinnale. Sellest ajast on jkihi paksus kahanenud kiirusega pool kuni meeter aastas. Nd saab liustikult htti ronida vaid mda 100 meetri krgust metallredelit, millele kruvitud infotahvlid thistavad liustiku taset eri aegadel.
Suured liustikud suudavad nneks senini kliima soojenemisele vastu seista. Ometigi on Alpi liustike kogupindala viimase 155 aasta jooksul kahanenud poole vrra, seda just viksemate liustike kadumise arvelt.

Liustik liigub. Ewigschnee ehk igavese lume liustikult laskudes judsime Konkordiale. Meie thelepanu kitsid kuni paari meetri krgused liustikuseened, mille jst jala otsas seisis kivilahmakas. Kui liustiku pind ereda suvepikese kes madalamaks sulab, pakub suurem moreenitkk enda all olevale jle varju. Liustikuseened vivad aastaid psida, kuni nad kas mber kukuvad vi koos jje allapoole liikumisega sedavrd sooja kohta juavad, et ka kivi poolt pakutavast pikesevarjust vheks jb.
Veel mrkasime, et liustiku pind oli hiigelsuurte tardunud ummiklainetena kergelt lainjas. Neid, lalt vaadates aastarngaid meenutavaid kaarjaid moodustisi nimetatakse ogiivideks ja omamoodi aastarngad nad tepoolest ongi. Ogiivide vallide kaugus ksteisest nitab j aastast liikumisteekonda. Konkordia laosas on ogiivide vahe umbes sada meetrit, mis viitab sellele, et liustik liigub seal keskmise kiirusega 100 meetrit aastas ehk 30 cm pevas. Konkordiast allpool ulatub Aletschgletscheri voolamiskiirus 200 meetrini aastas, kuid ogiivid pole seal enam hsti nhtavad.

Liustik laskub metsa. Seal, kus Aletschi liustikukeel 1580 m krgusel hbub, algab Rhnei jge toitev Massa kanjonorg. Mlemal pool liustikukeelt, kohati jpinnast tunduvalt krgemal asub Aletschi metsareservaat Aletschwald. Subalpiinne hredavitu mets ulatub 2200 meetri krguseni. Seal kasvavad philiselt seedermnd, mnd, lehis ja kuusk. Vga liigirikkad on metsavndi lemisel piiril algavad alpiaasad, kus on elupaiga leidnud sajad taimeliigid: snajalad, rododendronid ja loomulikult alpi jnesekpp ehk eedelveiss.
Krestikuliste mgijgede res vib trehvata ilusat sabakonnalist alpi vesilikku. Likivmust alpi salamander peitub mgiojade kaldarusu vahele ning suudab edukalt toime tulla 3000 meetri krgusel.
Nende mgede vimsaim pesitseja lind habekotkas kadus veitsi taevalaotustest enam kui sada aastat tagasi. Tna on seda vgagi ohustatud rvlindu Luna- Euroopas loendatud siiski kuni paarsada pesitsuspaari, kuid mitte Shveitsis.

Euroopa sdames. Metsavndis vib kokku sattuda lagritsaga. See Eestiski testatud liik on sage klaline matkaonnide naabruses. Uruhiirtest on krgmgede eluga kohastunud niteks lumehiir. Tihti kohtab matkaja oma teel otsekui valvepostil seisvaid hallsuslikuid ehk alpi suslikuid. Kividel peesitavad alpi misejad. Arvukas on punahirv ja metskits, samuti mgikits. Alpidest prineb ka meie kodukitse tenoline esivanem pulstikkits. Uuesti kogub judu reintrodutseeritud alpi kaljukitse populatsioon. Need loomad jvad silma oma vimsate, kuni 85 cm pikkuste mhklike ja tahapoole veidi kaardus sarvedega.
Meie matkarhm sihtis rohkem tippe ja kurusid, mrkasime pelglikke loomi vhe. Konkordia hti krval, pikeselistel kuivadel kivi- ja rohunlvadel, ngime misejaid volksamas. Alpihttide krval ootas oma noosi teline rvlind matkatoitu eelistav, hakist natuke suurem varese sugulane, kollase nokaga mgikrook.
Regulaarselt le me peade lendas teraslinde, mis li pisut kummastava tunde. Olime ju looduse poolest vgagi rgses kohas, eemal igasugusest inimasustusest, kuid mitu korda pevas kostev lennukivi helikopterimrin tuletas meelde, et asume siiski vana Euroopa tsiviliseeritud sdames.



lo Suursaar, Sulev Kuuse
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet