6/2006



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Lubjaahi jutustab oma eluloo

Oma igapevase tegutsemisega loome pidevalt midagi uut osa sellest kaob, aga osa silib ka tulevastele plvedele. See, mis silib, on prandkultuur. Maa prandab meile hulgaliselt ainelist ja primuslikku, sageli ei oska me seda mrgata vi peame niivrd iseenesestmistetavaks, et ei oska hinnata olemasoleva vrtust.

Hsti silinud lubjaaahi Raikkla vallas Nmmklas
Multikultuurses ja jrjest hgustuvate piiridega maailmas silib rahvus, kui silib tema kultuur. Ilma oma juuri tunnetamata oleme rahvusena tunduvalt altimad omaks vtma kike uut, sageli meie kultuuriruumi sobimatut. Sagedased elukohavahetused ja koondumine linnadesse vhendavad teadlikkust oma kodukoha ajaloost, seelbi ei osata vrtustada ka prandkultuuri.
Aastal 2000 Lembitu Tarangu eestvttel alanud prandkultuuriobjektide inventuur kogus populaarsust, 2005 algas Interreg IIIa programmi rahastusel ja riigimetsa majandamise keskuse juhtimisel Eesti ja Soome hisprojekt Metsandusliku prandkultuuri kaitse ja rakendamine inventeeritakse prandkultuuriobjekte Rapla-, Harjuja Lnemaal. Teavitatakse metsaomanikke, loodetakse omanikukaitse tekkele.

Pranduse laugas. Prandkultuuri objekte leidub kikjal me mber. Eestis kasutatav tbistik loetleb sadakonda objekti, aga nimekirja ei saa veel pidada lplikuks. Igal prandkultuuri objektil on oma lugu. Info kogumine objekti vi piirkonna kohta (appi tulevad arhiivid, kaardid, kohalikud elanikud jms) annab niteks seni elutuna paistnud kodulhedasele kivivarele hoopis teise vaate, tekib vimalus kodukoha kultuurivrtusi ka teistele tutvustada.
Rahvatraditsioonis on paikadele pandud omad nimed. Kohanimega thistati tee vi oja, heinamaa vi rndrahn, talukohtadest rkimata. Sageli ei leia neid heltki maakaardilt, ometi on tegu ainulaadsete, sageli ka vaimukate nimedega, mille tekkel oma legend. Nii on niteks Kastna klas Kuldkepi laugas vi Vana-Nurtus Kaarliaruna tuntud kunagine misaheinamaa. Mned taolistest nimedest on kasutusel ka tnapeval (niteks Kassivllimgi Eidaperes vi Niidiaia Haimres), valdavalt kaovad nad siiski koos inimestega, kes neid veel mletavad.
Maaomanikul on voli ristida kinnistu oma suva jrgi, tulemuseks thenduslike ja ilusate omamaiste nimede asendamine mittemidagitlevatega (Kangreeni, Palgijupi, Pranduse jms).
Tnases kultuuritraditsioonis kannavad ajaloolisi kohanimesid mlus sageli edasi jahimehed, et orienteerida metsas ennast ja kaaslasi.

Kivi tuli pllult kaasa vtta.Kiviaedu leidub kogu Eestis, nad erinevad ehitusstiililt ja kasutatud materjali (lubjavi raudkivi) poolest. Kiviaiad piiritlevad klvikuid, klateid aed thistab ikka piiri. Kiviaedade jaoks koguti kive pldudelt. Mnes talus olnud reegel, et le pllu minnes pidi alati ka kivi aeda kandma. Metsadest vib leida ka kilomeetritepikkusi aedu, mille rajamise phjus on praegu ebaselge.
Lubjaahjudes pletati meie rahvuskivi ehitusmaterjaliks. Lubja pletamine andis sissetulekut misatele ja hiljem ka taludele. Nii vib metsamaastikus leida ka kllaltki lhestikku paiknevaid ahje, neist igaks ometi eri talu maal. Mnest kuni kmnemeetrise lbimduga paekivist laotud koonusjas ahi tideti lubjakivi tkkidega. Ahju seinad kaeti saviga, et ahi tulele vastu peaks, kivide alla ja vahele laoti puitmaterjal. Ahju ktmine kestis kuni ndala, siis lasti ahjul jahtuda ja saadud lubi paigutati maasse n- kustutamiseks (veega reageerimine). Kustutatud lupja kasutati sideainena kivimritistes enne tsemendi kasutuselevttu.

Mis on karr? Vaigutuslangid annavad mrki mitmeklgsest metsakasutusest ligi pool sajandit tagasi. Enne naftast plasttoodete valmistamise tehnoloogiat oli tstusele oluline tooraine ka puuvaik. Nii tehti raiesse minevates mnnikutes puu tvesse kalasabakujulised sooned ehk karrid, mida mda puuvaik valgus koonusjatesse topsidesse. Mitmesugustel phjustel on paljud vaigutuslangid raiumata jnud ja vimsad mnnipuud kannavad ajas edasi ht omaprast metsamajanduse viisi. Tnased metsamehed jtavad selliseid puid raielangile alles ka nende kultuuriloolise vrtuse tttu.

Maaparanduse hvitav mju.Viljakamates metsades vib leida kuni meetrikrgusi kivihunnikuid. See viitab metsastunud pllule. Meie metsasus praegu kasvab, letades juba poole maismaa pindalast. Eelmisel iseseisvusperioodil kndis see vaid 20 protsendini. Oli talude hiilgeaeg, Eesti vid ja peekonit teati ka piiri taga ning seetttu hariti viljakad maad plluks.
Alati ei laotud pllult korjatud kive aedadeks, vaid kuhjati lihtsalt kokku. Ajaloo keerdkigud (ennekike nukogude okupatsioon) muutsid maaasustust ning pllud kasvasid metsa. Metsamaastikus silib prandkultuur paremini, lugematu hulk kiviaedu ja taluvaresid on hvitanud pllumaade maaparandus.

Miks tee ei rohtu? Talve- ja plisteed silivad vaatamata nende vhesele kasutusele loodusmaastikus. Seda selgitab raba- ja sootaimestiku aeglane taastumine. Miks ei ole vsastunud aga viljakat metsatukka lbiv plistee? Loodusfilosoof Hermann von Keyserling pakub he selgitusena inimeste bioenergiat, mis sageli aastatuhandeid samas kohas kulgenud teepinda ladestub.
Teed kulgevad loogeldes mda krgemaid alasid. Leitavad on nad vanadelt kaartidelt. Hea silm eristab le raba kulgeva talvetee ka aerofotolt.

Reheahju knkake. Sirelipsas, vana uepuu vi vundamendikivid viitavad taluasemele. Sageli psib vsastumata ka ueosa. Meie metsades leidub tuhandeid plistalusid, talveteede rde rajatud krtsikohti, metsavahikordoneid vi saunikukohti, millest vib olla silinud veel mni palkseina nurk vi ainult vundamendikivid ja knkake kunagise reheahju kohas.
Sellistes kohtades liikujaid tuleb manitseda thelepanelikkusele iga eluhoone juurde kuulus ka kaev.
Need on vaid mned nited meid igapevaselt mbritsevast prandkultuurist. Iga ajalooline objekt rgib oma loo. Veel on klades inimesi, kes neid mletavad. Meie kultuuriprandi silimisel ja oma kodumbruse vrtustamisel on nende lugude lesthendamine ja paikade leidmine thtis ning igahele jukohane tegevus.

Jrgen Kusmin (1980) on metsateaduste magister, prandkultuuri inventeerinud ja uurinud alates 2003. aastast. Lugemist.
www.metsaselts.ee artikleid prandkultuurist
www.eha.ee/kupits Eesti ajalooliste halduspiiride kaardiserver (taustakaart aastatest 18391882)
www.maaamet.ee ajalooliste kaartide kaardirakendus (taustakaardid 20. sajandi algusest ja keskpaigast)
Prandkultuur Eesti metsades (toimetanud Toivo Meikar). Tartu, 148 lk.
Tarang, Lembitu. 2001. Prandkultuuri kaitsest metsas. Eesti Mets, 46. Lk. 1617, 2425.
Jgisalu, Harri. 2006. Vesiratta Talumuuseum. Kirjastus Ilo, 248 lk.



Jrgen Kusmin
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet