Mõned elavad teiste arvel

Urmas Laansoo

Kas tunned pildil olevat taime? Kui ei, siis saa tuttavaks: käopäkk! Kui sa pole teda seni kunagi metsas näinud, ära kaota lootust - ta pole üldse haruldane. Aga ta näitab end igal aastal väga lühikest aega. Käopäkka tasub otsida siis, kui sinililled õitsevad, ja sageli kasvavadki nad koos. Ainult et sinilillel areneb pärast õitsemist uus lehetutt, käopäkk seevastu kaob lausa jäljetult … Ja ka õitsemise ajal polnud tal ühtki rohelist lehte. Millest ta siis elab? Selles taimes on midagi salapärast …

Metsas käopäkka märgates pane tähele - ta kasvab alati kas sarapuu või lepa all. Sellepärast, et ta toitub nende arvel. Kui eemaldad pisut lehekõdu, näed seal jämedat valkjat risoomi, mida tihedalt nelja reana katavad muundunud lehed ehk soomused. Nende soomuste kaenlas arenevad suve jooksul ka väikesed kobarõisikud juba järgmiseks kevadeks. Kõige selle jaoks võtab käopäkk toitu otse lepa või sarapuu juurtest.

Taimi, kes toituvad teiste arvel, tunneme parasiit-ehk nugitaimedena . Et neil endil leherohelist ehk klorofülli pole, saavad nad kõik eluks vajamineva peremeestaimelt. Käopäka kõrval leidub Eestis teisigi parasiittaimi, näiteks võrm ja soomukad. Osa teiste arvel toitujaid on siiski roheliste lehtedega, aga nemad hangivad peremeestaime kaudu vett ja mineraalaineid. Selliseid kutsutakse poolparasiitideks ehk hemiparasiitideks: silmarohi, härghein, kamaras, robirohi jt. Silmarohud on võimelised toime tulema ka ilma kõrvalise abita.

Mailaseliste sugukonda kuuluvas käopäkkade perekonnas on kokku seitse liiki, neist harilik käopäkk on kõige laiemalt levinud - Euroopast Himaalajani (Lääne-Euroopas kasvab ta sageli pöögi juurtel).

Ka tolmlemine käib käopäkal omapäraselt: maapealseid roosasid õisi tolmeldavad putukad, alumised kõdusse jäävad õied saavad sellega hakkama kroone avamata.

Ja veel: kui lähed käopäkka otsima, siis sealsamas metsas kasvab tavaliselt ka harilik kuslapuu, kelle pungadest oli juttu jaanuaris. Siis juhtus, et fotograaf pildistas hoopis pargis kasvavat tatari kuslapuud, aga vaata nüüd ise: ka harilikul kuslapuul (heleda hallika koorega põõsal) on ühe tugeva punga saatjaks mitu pisikest.