Sisukord

Aprill 2000

Pihlakal on pihlaka mekk - Juhan Lepasaar

Mõned elavad teiste arvel - Urmas Laansoo

Vooluvete seisundi hindamine suurselgrootute põhjal - Henn Timm

Veekogude,sealhulgas vooluvete kvaliteeti hinnatakse enamasti vee keemiliste omaduste või reostustaseme põhjal.Vooluvetest kui elukeskkonnast annavad hea ülevaate ka seal elavad põhjaselgrootud.

Kuu loom – rohukonn - Piret Pappel

Elukas Endla looduskaitsealal - Aarne Luud

Aasta loomaaias – aprill - Mati Kaal

Vastasseis kevadises metsas - Ann Marvet

Olgem omal maal peremehed ja mitte kolonistid, kes rahahimust jätavad endast maha rüüstatud maa. Ainult rahas loodust mõõta ei saa.Toormetsa väljavedu on märk nõrgast peremehest. Kui sellele lisanduvad veel lagastatud langid ja kahjustatud ökosüsteem, siis olemegi oma eelised maha mänginud. Metsaraie keelustamist varasuvel on nõudnud mitmed nimekad looduskaitsjad ja mõtlejad. Nad on põrkunud toore turumajanduse argumentidele, et üüritud saed ja mehhanismid ei tohi puhata. (President Lennart Meri kõnest vabariigi aastapäeval, 24.veebruaril 2000)

Kevadsuvised raied ja metsatööstus - Antti Pae

Kui piirame toorme kättesaadavust veel nelja kuu võrra, siis jääb kasulikku tööaega kõigest seitse kuud. Eesti ei ole naftariik, et võiks endale sellist luksust lubada.

Kevadsuvised raied – uue moe kriitika - Asko Lõhmus

Peame oma metsi ja metsamaid hooldama ning kasutama sellisel viisil ja sellises tempos, mis tagab nende bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ning potentsiaali.

Seiklejad kaitsealadel – kas oht Eesti loodusele? - Kristjan Piirimäe

Kui turism on hästi korraldatud, siis väheneb oht keskkonnale ning ka turist jääb rahule. Mis aga eriti oluline – turism on ju avarate võimalustega majandusharu! Turist kulutab puhkuse jooksul meelsasti raha, mida saab oskusliku majandamise korral koguda nii, et jätkub turismitööstuse eden-
damiseks ja ka looduskaitseks.

Milline turism on Eestile säästlik? - Aleksei Lotman

Ökoturism ei saa olla massiline:kolm jahisadamat on ikka paremad kui üks süvasadam.Turism on säästlik vaid siis,kui kohalikul kogukonnal säilib võimalus selle arengut ohjes hoida.

Põlevkivi kujundab maastikku - Arvi Toomik, Valdo Liblik

Maa magnetvälja kummalised vembud - Jaak Lõhmus

Varajane äike - Sven-Erik Enno

Kui pikne lööb puusse... - Ilmar Kask

Lõunamere kutse - Ilmar Kask

Kapten Mart Saarso kirjad ookeanilt (2)

Muinasjutumaa San Marino - Milvi Jürissaar

Minu piltide tagamaad - Toomas Neemre

Karjapoiss ja puud - Rein Kuresoo

Hakkan juba kahtlema, kas see lugu, mille välja mõtlesin, ongi üldse muinasjutt …

Navitrolla – issanda loomaaia Mati Kaal - Karl Martin Sinijärv

Koduloodus on ikka kõige ilusam... - Ann Marvet

Rakuteooriast kloonimiseni - Rein Sikut

Millega tegeleb biotehnoloogia? Kes on transgeensed organismid? Mis
on kloonimine? Sellest arusaamiseks peab tundma raku olemust, ehitust, talitlusi.

Karnitiin – tähtis tegija organismi energiamajanduses - Urmas Kokassaar

Teadus algab küsimisest - Kai Pata

Rajameister samblasoos - Erast Parmasto

11.aprillil saab 75-aastaseks akadeemik emeriitprofessor VIKTOR MASING - Eesti Looduse püsilugejale ammune tuttav. Nelja
aastakümne jooksul on ta kirjutanud meie ajakirjas üle 130 artikli väga erinevatel teemadel, alates eluslooduse suurjaotusest riikideks ning lõpetades kaasaja looduskaitsemuredega. Sinna vahele jäävad köitvad lood taimedest, lindudest, soodest, teaduse ajaloost ja uusimatest leidudest...Ega vist polegi meie ajakirjal teist kaastöölist,
kes teemaderingilt suudaks võistelda Viktor Masinguga.

Mida kirjutada temast endast? Kõige paremini on ta teinud seda ise:
mullu ilmus Viktor Masingu autobiograafiline raamat "Sammud
samblas ja liivas ". Tema sünnipäeval tasub see taas kord kätte
võtta. Eesti Looduse toimetus ühineb kõigi Viktor Masingu austajatega,
soovides talle tervist ja jõudu ning lootes, et tal jätkub tahet meile veel
midagi kirjutada.