Loodusretked metsapäevadel "Hiiest 2000 "

 

1. JÕEMATK: "RANNAPUNGERJA JÕE SÜDAMESOOV "

Lähtepunkti Tudulinna HEJ juures Roostoja jõel viiakse matkajad bussiga. Rannapungerja jõeni ja seda mööda kuni Peipsini (kokku 9 km) sõidetakse kanuudel. Jõesuudmest tagasi laagripaika (1,5 km) matkatakse jalgsi.

Mööda Roostoja ja Rannapungerja jõge sõuame vee kohale kaardunud leppade all, kõrged kaldad lasevad end varjulises hämaruses vaid aimata. Umbes 4 km teekonna alguspunktist seisab jõe paremal kaldal Lemmaku pärn. Neid oli siin looduskaitse all kaks, nüüdseks on jäänud vaid üks, seegi hädine.

Siinsamas vana jõeharu, mis ei vii kuhugi… Rannapungerja jõel eksitavad kanuul matkajat tupikuks osutuvad vanad soodid. Tuleb sedagi ette, et rändajat hullutades pöördub jõgi lausa teravnurga all tagasi.

Paar kilomeetrit enne Peipsit asenduvad kõrged kaldad laugete heinamaadega. Üsna suudme lähedal sunnib jõgi viimast korda valima: paremale jääb "pime" haru, vasem suund avab tee Peipsile. Järveni jääb veel 1,5 kilomeetrit.

2. REIS KAEVANDUSMAASTIKKU: "OTSUSED, MIDA INIMENE LANGETAB LOODUSE EEST EHK PRUUNID NUTSAKUD HALLIL PINNAL "

Laagripaigast Mäetagusele, kus kaevanduse kohal "dþinniaugud ", ning edasi Kohtla karjääri sõidetakse bussiga; jalgsimatk metsastatud karjäärialal; tagasi Kauksisse bussiga.

See on retk kontrastide maale, kus ürgmetsade, soode ja võimsa Põhja-Eesti panga naabruses paljandub segipööratud kivipinnas. Inimene ja loodus üheskoos kasvatavad siin uut metsapõlvkonda. Eelmisel aastal istutatud puutaimed peidavad end aherainekamakate vahel justkui pruunid nutsakad… Ent järgmine tõus viib juba kiviklibutasandikul kasvavate poolemeetriste männihakatiste vahele.

Kiirendamaks metsakõdu teket, istutatakse edaspidi rohkem kaski. Kas siia kujuneb kord puhkemaastik?

 

3. RETK LUITEMETSA: "OMA ÄMBLIKMÄNNI OTSINGUL EHK NAERATUS METSALE"

Laagripaigast jalgsi Rannapungerja jõeni, paadiga üle jõe, jalgsi Raadnani (kokku 5 km), bussiga tagasi Kauksisse.

Jalgrada vonkleb luitemännikus, kus järve kaldal kasvavad ämblikukoibi meenutavate paljastunud juurtega männid.

Ühes neist elab Peipsi nõid Laana… Algul meenutas Laana meekarva vaiguga pungakest. Pung paisus ja pragises. Laana avas taevast peegeldavad sinisilmad ning naeratas metsale. Mets naeratas vastu.

(Kai Kensi loodushoidu toetavast muinasjutust "Peipsi nõid".).

Ületanud Rannapungerja jõe, jätkame teekonda Järvevälja maastikukaitsealal, mis on loodud eelkõige hoidmaks siinseid luiteid ja luitemetsi. Mööda Peipsi äärt Raadna poole rännates otsime oma ämblikmändi, kelle koibade vahel tunda end turvaliselt. Tänasest matkajast oleneb, kas ka metshaldjad puulatvades tunnevad end kaitstult.

 

4. RETK KAUKSI OJA KALLASTEL: "KARGE VESI VONKLEB ROHELISSE SALAPÄRASUSSE … JÄRGNEME TALLE"

Jalgsi. Üksi. Või kahekesi, käest kinni, eraldudes metsa salapärasusse, kus neitsilikult valendav kask kõrvu korkjas kasukas vanaätiga.

Oja vuliseb käänakutel, rajad kahel pool purretega ühendatud, et eraldujaid maalilistelt käänakutelt ja liivapaljanditelt taas tagasi kanda. Madalas läbipaistvas vees tiirutavad ahvenad, otsides einet või saades selleks ise…

Uhhaad on võimalik valmistada lõkketulel selleks ette valmistatud kohas. Nii nagu tervel Peipsi põhjaranniku puhkealal.

Siin kaunil puudepalistuses liivarannal uidates, matkates, lõkkel kala küpsetades, laulvatel liivakristallidel astudes võid tõdeda: saab ka nii, et loodus on hoitud ja inimene suunatud ning kaitstud.

 

5. JALUTUSKÄIK LAULVATEL LIIVADEL PIKI VEEPIIRI ITTA: "LAULVA LIIVA HELI ON KUI LOODUSE MUUSIKA"

Laulev liiv - randadel ja kõrbetes - on räniliiv, mis tekitab heli, kui sellel kõndida.

Heli sünnib liivaterade hõõrdumisel teatud kindla nurga all (just nagu viiulikeeli peab poogen puudutama õigesti, et tekiks heli). Ent mitte igasugused liivad ei laula. Laulva liiva terakesed on ühesuurused, tavalisest siledamad, seega ka tallale pehmemad… ja nad peavad olema p u h t a d. Paljud kuulsad rannad on kaotanud oma imelise heli viimasel poolsajandil - saastudes soolade, õlide, tolmu ja detergentidega.

Olgem õnnelikud - Peipsi rannaliiv viitab järve puhtusele.


Fotod: Jüri Pere