Sisukord

Juuni 2000

Hea lugeja!

Millisele kõrrele lükid maasikad? - Urmas Laansoo

Avastuste aeg pole veel möödas: Brauni astelsõnajala lugu - Kai Rünk

Omapärane kooslus: vetikapallid Topi lahe põhjas - Triin Reitalu

Kliima soojenemine mõjutab metsi

Mitme pihlaka maa on Eesti? - Mari Reitalu

Kui eestlane ütleb "pihlakas", mõtleb ta peaaegu alati harilikku pihlakat - seda liitlehiste lehtedega puud või põõsast, mida me kõik tunneme ja mis on seotud rohkete rahvapärimustega. Tema sitkest puidust on valmistatud häid kirvevarsi, suure marjasaagi all lookas puud on aga hoiatanud randlasi tormise sügise eest. Tegelikult on Eesti vähemalt kolme (aga võib-olla isegi nelja) pihlaka maa.

Õied toomingalt, viljad pihlakalt - toompihlakas - Ülle Reier

Kas teate mõnd tähk-toompihlaka leiukohta? - Tiiu Kull

Suitsupääsukese suvi: "Kodukoha pääsukese" loenduse tulemused - Mati Kose

Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) valib igal aastal aasta linnu. Sellega pööratakse rohkem tähelepanu nende linnuliikide jälgimisele, kelle kohta meie teadmised napivad või kelle käekäigu pärast on põhjust muretseda. Vaadates järgmisse sajandisse, otsustati erilisel 2000. aastal valida aasta linnuks eriline lind suitsupääsuke - rahvuslind ja Eesti Ornitoloogiaühingu vapilind.

Kuu loom - metskits - Rainer Kerge

Nõelhark - põhjamaade palvetajaritsikas - Mati Martin

Aasta loomaaias - juuni - Mati Kaal

Kulla hind - ViireViss, Egle Kaur

Taastaks puisniidu - Heikki Luhamaa

Puisniite võib pidada Eestimaa looduse pärliteks. Aastasadu on nad lisaks
väärtuslikule loomasöödale ja tarbepuidule pakkunud rohkesti ka silmailu.
Ja just siin, kus kohtuvad mets ja niit, on paljud taimed ning loomad leidnud sobiva elupaiga.

Emumäe maastikukaitseala - Riina Pomerants

Kuidas avastati Eesti suurim meteoriidikraater 1 - Kalle ja Sten Suuroja

Avastada on lihtne: tuleb näha tavaliste asjade taga tavatut ning seletada tavatu olemust tavalisega.Avastuse juurde käib enamasti huvitav eellugu. Nii oli ka Eesti vanima ja suurima meteoriidikraatri leidmisega – kraatrit hakati otsima ühe meremadala järgi, mis ohustab laevasõitu Soome lahe suudmes

Kas allikas tekib lubjakivi? - Jüri Vene

"Hiiest" kutsub matkapäevadele Peipsi põhjarannikul - Triinu Saetalu

"Hiiest 2000" asukohaks valisime Peipsi põhjaranniku - kunagise hiilguse minetanud puhkeala, mis väärib taassündi. Seekord ootame kõiki juba kaheks päevaks. 8. ja 9. juulil on kavas palju huvitavat kogu perele teemal laulev liiv, vanausuliste kultuur, loodusretked, karjääride metsastamine...

vt. ka http://www.riigimets.ee/

Loodusretked metsapäevadel "Hiiest 2000"

Kapten Saarsoo kirjad ookeanilt. Neljas kiri

Lennuki retke maateaduslikud avastused ja õppetunnid - Ilmar Kask

Kohtumine unistustemaa Egiptusega - Tõnis Kallejärv

Tüvirakud - 1999.aasta tähtsaimad teadusobjektid
- Rein Sikut

Maailma juhtivaid teadusajakirju Science nimetab igal aastal ühe teema või uurimisvaldkonna, milles on toimunud aasta jooksul kõige olulisemad, läbimurdelised avastused. 1999. aasta läbimurdeks kuulutati tüvirakkude uurimisel saadud tulemused.

Melaniin annab jume ja kaitseb päikese eest - Urmas Kokassaar

Miks muutub nahk päevitamisel pruuniks? Miks vananedes juuksed hallinevad? Miks on olemas valgeid vareseid? Kas silmad võivad elu jooksul värvi muuta? Vastused nendele küsimustele on üht- või teistpidi seotud pigmendiga melaniin.

Kahepaiksete seirelaager Matsalus - Ilona Lepik, Riinu Rannap

Ettekannete päev "Eluslooduse suurjaotised" - Silvia Sepp

Inimesed ja ruumid - Ilmar Kask

Linnad ja maastikud - Ilmar Kask

Eesti VIII ökoloogiakonverents - Ilmar Kask

Eesti Ornitoloogiaühingu üldkoosolek - Toomas Jüriado