Avastuste aeg pole veel möödas: Brauni astelsõnajala lugu

Kai Rünk

20. sajandi lõpul avastati botaaniliselt üsna põhjalikult läbi uuritud Eesti taimestikus veel üks uus sõnajalaliik.

Sombusel septembrihommikul võtame ette otsimisretke Haanja looduspargis Suure Munamäe jalamil. Lepavõsa teeservas, siis veidi hõredam salumets suurte mahalangenud ja samblaga kaetud kuuskede ning sügisese vettinud metsaalusega…Edasi otsime ja näeme ainult sõnajalgu - juba kolletunud ning peaaegu lamavad naistesõnajalad, pruunid, kuid veel püsti püsivad kilpjalad, suviselt rohelised maarja- ning ohtesed sõnajalad... Ja siis NEMAD - nüüd, sügisel, ikka tumeroheliste püstiste lehtedega ning teistest täiesti erinevad. 14 väärikat ja uhket, suuremad meetrikõrgused, väiksemad päris tillukesed. Mitmes rühmas, üksinda ja kahekolmekaupa. Need on

AINUKESED EESTIS TEADAOLEVAD BRAUNI ASTELSÕNAJALAD.

Esimesena märkas neid 1995. aasta suvel Mare Leis (TÜ BÖI-st). Tudengitega praktikal olles, tol päeval ja hetkel üldse mitte sõnajalgu "jahtides " pööras Mare õiges kohas teelt metsa ja jõudis, nagu ta ise ütles, "kindlajalgselt ja mingist sisetundest juhatatult" iseäralike sõnajalgade juurde.

Vilma Kuusk (EPMÜ ZBI-st) määras leiu Brauni astelsõnajalaks (Polystichum braunii). Nii avastati Eestis 20. sajandi lõpul meie taimestikule veel üks uus liik.

Et tegemist on astelsõnajalaga, oli selge algusest peale. Astelsõnajalgu nimetavad inglased tabavalt "püstiste pöialdega" sõnajalgadeks ("thumbs-up" fern). Tõesti, paljudel neist meenutab sulgleheke kujult püstitõstetud pöidlaga käelaba ja astelsõnajalga ongi lihtne ära tunda just selle lehe alusel selgesti eristatava hõlmakese ("pöidla") järgi.

Liigi määramisel oli aga esialgu mõningaid kahtlusi. Kas on ikka tegemist Brauni astelsõnajala või hoopis ogase astelsõnajalaga (P. aculeatum)? Esmapilgul on nad üsna sarnased: mõlemad süstjate, enamasti kahelisulgjate, isegi kuni 90 cm pikkuseks kasvavate tumeroheliste lehtedega.

KES ON KES?

Elusatel taimedel on lihtne vahet teha, tuleb vaid lehti katsuda: Brauni astelsõnajala täiskasvanud lehed on pehmed, rohtjad ja küllaltki õhukesed, ogasel astelsõnajalal on lehekesed jäigad, nahkjad ja tugevad. Nii ongi viimane talvehaljas, Brauni astelsõnajala lehed aga võivad kevadeni rohelisena püsida vaid varakult sadanud lume all.

Raskem on kaht liiki eristada kevadel ja varasuvel, kui lehed on noored, pehmed ning mõlemal liigil läikivad. Herbaariumitaimi määrates võib eksida seetõttu, et Brauni astelsõnajala lehed muutuvad kuivades jäigemaks.

Lähemal uurimisel leiab neil kahel veel teisigi erinevusi: ogase astelsõnajala lehekesed on pealt paljad, Brauni omal kaetud valgete kuni helepruunide karvasarnaste sõkalsoomustega. Erineva suurusega on ka rahhisele (lehe pearoole) kõige lähemad II järgu lehekesed: ogasel astelsõnajalal on need kõrval olevatest märgatavalt suuremad.

LIGI 80 AASTAT TAGASI…

Kahe liigi, ogase ja Brauni astelsõnajala sarnasus on Eesti looduseuurijaid ilmselt eksitanud varemgi. 1922. aastal ilmus ajakirjas Loodus Johannes Käisi uurimus Suure Munamäe loodusest. Ta on sealt kirja pannud kaheksa liiki sõnajalgu, nende hulgas Polystichum aculeatum. Tõestusmaterjali leiust pole. G. Vilbaste "Eesti taimestikus " on see liik kirjas Eestis kaheldavana. Järgmistest taimemäärajatest on ogane astelsõnajalg juba välja jäetud.

Nüüd, pärast Brauni astelsõnajala leidu sealtsamast, kus J. Käis arvatava ogase sõnajala kirja pani, ja teades, et mõned sajandi alguse taimemäärajad ei eristanudki Brauni astelsõnajalga omaette liigina, vaid ogase astelsõnajala vormina, tundub tõenäolisena, et tegu võib olla ühe ja sama taimekogumikuga.

ISEPÄI PÕHILEVILAST KAUGEL

Brauni astelsõnajalg on levinud põhjapoolkera parasvöötmes. Suuremad osalevilad Euroopas (Norras-Rootsis ja Kesk-Euroopa mägedes) jäävad Eestist umbes tuhande kilomeetri kaugusele. Nendest ida pool on teada vaid paarkümmend üksikleiukohta Venemaal, Ukrainas, Lätis ja Eestis. Suure Munamäe taimedele lähimad liigikaaslased kasvavad Lätis Kuramaal ja sama kaugel Venemaal.

Eesti punases raamatus on Brauni astelsõnajalg III kategooria liik. Haanja looduspargi sihtkaitsevööndis peaks tema leiukoht olema seadusega kaitstud. On esitatud ka taotlus võtta see Eestis üheainsa leiukohaga haruldus kaitsealuste taimede nimistusse I kategooria liigina.

Ogast astelsõnajalga tasuks otsida eriti Lõuna-ja Edela-Eesti metsadest. Levikukaardid lubaksid Eestis sellele liigile isegi mõneti suuremaid võimalusi (levikupiir ulatub Lääne- ja Kesk-Euroopas märksa põhja poole ning idas Poolani välja). Kahe haruldase sõnajala leiukohad lähestikku? Väheusutav? Kuid just nii see Lätis Kuramaal Slitere looduskaitealal on (oli).

Aeg-ajalt on Eestist leitud veel ühte liiki - odajat astelsõnajalga (Polystichum lonchitis). Neljast teadaolevast leiukohast on taimed (kokku ainult neli) praegu kasvamas vaid kahes: üks Vooremaal ja kolm Muhumaal. Haruldase ja põhilevilast kaugel kasvavana on odajas astelsõnajalg I kategooria kaitsealune liik ja Eesti punases raamatus I kategooria liik.

Tundub, et Brauni astelsõnajalale Munamäel meeldib. Eesti ainuke, eriealistest taimedest koosnev populatsioon on elujõuline: koos kasvavad nii vanad kui ka noored taimed, paari suurema kõrval näib kasvavat vegetatiivselt paljunenud tütartaimi. Väiksem, umbes 15 cm kõrgune eosest kasvanud sõnajalg on arvatavasti 4 -6-aastane, sest sama suured eostest kasvatatud taimed TÜ botaanikaaias saavad sügisel nelja-aastaseks.

MIDA TEHA EDASI?

Esimene eoste külv (1996. aastal) millegipärast ebaõnnestus. Eellehti tärkas vähe, palju noori sõnajalgu hukkus talvitumisel soojas kasvuhoones. Ellu jäi vaid kaks taime. Seevastu 1998. aastal külvatuist kasvab botaanikaaias 37 ja paarsada noort taime on igaks juhuks mitmes erinevas eraaias üle Eesti: esialgu veel aednike hoole all peenral või potis. Paarikolme aasta pärast võiks osa neist Munamäele omade juurde tagasi viia.

Mida arvavad niisugusest populatsiooni tugevdavast reintroduktsioonist looduskaitseteoreetikud ja -korraldajad? Kas seda peetakse õigeks ja praegu vajalikuks?

Brauni astelsõnajalg

Odajas astelsõnajalg

Ogane astelsõnajalg