Suitsupääsukese suvi

"Kodukoha pääsukese" loenduse tulemused

Mati Kose

Lisaks tähtsa aastanumbri ja linnuliigi kombinatsioonile oli pääsukese aasta linnuks valimisel teisigi kaalukaid põhjusi.

Esiteks: näib, et pääsukeste arvukus langeb, aga trendi põhjuste leidmiseks ja olukorra muutmiseks andmeid napib. Selle huvitava bioloogiaga linnuliigi eluolu üksikasjades on veel mitmeid väheuuritud valdkondi.

Teiseks: suitsupääsuke on uurimiseks tänuväärne liik, kuna tema tuntus ja populaarsus rahva seas lubab uurimistöösse kaasata laia loodushuviliste ringi.

Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) soovib sel aastal senisest enam jagada teavet suitsupääsukese kui mitmes mõttes tähelepanuväärse linnuliigi elu põnevatest iseärasustest ning valgustada üldsust selle liigi heaolu ohustavatest keskkonnamõjudest. Allpool heidame pilgu suitsupääsukese pesaellu ja tutvume tema käekäiguga viimastel aastatel.

SÜDASUVI ON PÄÄSUKESTE LOENDAMISE AEG

Suve keskpaik on suitsupääsukese pesaelu tippaeg. Jaanipäevaks on enamik suitsupääsukesi pesitsema asunud ning varakult (mai lõpus) munenud lindudel pojad juba pesas. See on parim aeg pääsukesepaaride kokkulugemiseks, sest varased pesakonnad on veel koos.

Ergas laul ja katkematu sigin-sagin suvises pääsukesekoloonias tundub kuuluvat millegi koduse ja igapäevase hulka. Oleme harjunud suitsupääsukest pidama oma maamajapidamiste ja lautade ümbruse harilikuks suleliseks. Kuid ajad muutuvad.

Viimaste aastate jooksul on järsult vähenenud põllumajandustootmine, paljud ühistud on lõpetanud oma tegevuse, laudad ja teised põllumajandushooned on tühjad või lagunenud. Kuna suitsupääsukese meeliselupaik on just loomakasvatuseks kasutatavad hooned, siis loomapidamise lõppedes järgneb kiire pääsukeste arvukuse langus. Võib väita, et pääsukese pesitsuspaikade arv ja kvaliteet on langemas. Teel Euroopa Liitu peavad farmid läbima "uuenduskuuri" rangete veterinaar- ja hügieeninormide täitmiseks ning see muudab need hooned pääsukestele vähemsobivaks.

Kuidas meie rahvuslind nende muutustega kohaneb? Vastuse leidmiseks on algatatud loendus "Kodukoha pääsukene". Juba 1993. aastast korraldatavas loenduses võivad osaleda kõik linnusõbrad, kelle elukohas leidub pesitsevaid pääsukesi.

Lihtsas vormis ankeeti märgitakse pesitsevate paaride arv ning võimaluse korral ka pesitsustulemused. Taolisel moel on olnud võimalik koguda andmeid pääsukeste arvukuse ja pesitsemise kohta Eestis. Järgnevalt peatugem tähtsamatel tulemustel.

PESITSEVATE SUITSUPÄÄSUKESTE ARVUKUS

Loenduse tulemused näitavad, et pesitsevate paaride arvus esineb aastate lõikes küllaltki regulaarseid kõikumisi (graafik 1). Arvukuse erinemine aastate lõikes on tõenäoliselt seotud pesitsustulemuste kõikumistega ning lindude suremusega rändel ja talvitusaladel.

Graafikut jälgides võib märgata, et järgneva aasta arvukuse tõus ei suuda täielikult kompenseerida eelnenud aasta arvukuse vähenemist. Seega on "Kodukoha pääsukese" loendustulemustest võimalik välja lugeda suitsupääsukese arvukuse langussuunda.

Samas on võimalik, et tegelikku arvukuse langust on selle meetodiga loendades alahinnatud: valdavalt loendatakse pääsukesi individuaalsetes majapidamistes ning loenduspaikadesse on vähem kaasatud suurlautu, kus pesitsustingimuste muutus on olnud järsem.

PESITSUSNÄITAJAD

PESAKONNA SUURUS

Suitsupääsukese pesas on tavaliselt 3 -6, harva 7 poega.

"Kodukoha pääsukese" projektis kaasalööjad kogusid aastatel 1993-1999 lisaks paaride arvukusele andmeid ka 1436 pesakonna suuruse kohta. Nende andmete järgi on suitsupääsukese esimese pesakonna keskmine suurus 4,4 poega (graafik 2). Aastate lõikes esineb poegade arvus üpris suuri kõikumisi. Samas ei ole pesakondade keskmise suuruse pikemajalises varieerumises võimalik selget muutussuunda välja tuua. Kuigi 1999. aastal oli suitsupääsukese pesakondades rohkelt poegi, mis andis aastate keskmise aegreale positiivse trendi, on selle muutuse suuna esinemise või puudumise selgitamiseks vaja veel täiendavaid andmeid lähiaastatest.

POEGADE LENNUVÕIMESTUMINE

Oluline pesitsust iseloomustav näitaja on esimese kurna poegade lennuvõimestumise aeg (graafik 3). Mida varem suudavad pääsukesed esimese pesakonna üles kasvatada, seda suurema tõenäosusega jääb neil piisavalt aega ja võimalusi teistkordseks pesitsemiseks samal hooajal. Pesakondade keskmine lennuvõimestumine on eri aastatel kõikunud 6 päeva ulatuses. 689 vaatluse põhjal on meie pääsukestel esimese pesakonna poegade keskmine lahkumispäev pesast 12. juuli. Kuigi tendents näitab, et poegade keskmine pesast lahkumise aeg muutub mõnevõrra varajasemaks, ei piisa selle tõestamiseks veel olemasolevast andmereast.

POEGADE ARV JA LENNUVÕIMESTUMINE

Huvitav on vaatlusandmete analüüsimisel leitud positiivne seos pesas olevate poegade arvu ning nende lennuvõimestumise kuupäevade vahel (graafik 4). Tõenäoliselt etendavad siin olulist osa keskkonnatingimused, eelkõige ilmastik. Kui ilmastikutingimused talvitusaladel ja rändeteedel on soodsad, läbivad pääsukesed pika rände kiiremini. See võimaldab neil asuda varem pesitsema ning linnud on munemiseks paremas seisukorras ja võivad endale lubada suuremaid kurni.

Nii oli 1999. aastal keskmine poegade arv pesakonnas kõigi vaatlusaastate suurim. Samuti lennuvõimestusid suitsupääsukeste pojad sel aastal keskmiselt kõige varem. Eelmise aasta suvised ilmad olid pääsukestele väga soodsad ja see võimaldas neil rohkem poegi saada ning need suhteliselt kiiresti üles kasvatada. Samuti jäi pääsukestel piisavalt aega teise pesakonna üleskasvatamiseks. Seda tõestas ka tavalisest arvukam teist korda pesitsejate hulk ning paljudel paaridel septembrikuusse veninud pesitsusperiood.

"Kodukoha pääsukese" loendustulemuste kokkuvõttest järeldub, et suitsupääsukese käekäigu jälgimist on vaja jätkata. Kui leidub linnuhuvilisi, kes soovivad sellega algust teha just nüüd - suitsupääsukese aasta linnuks olemise ajal -, palume pöörduda loendusmaterjalide saamiseks EOÜ-sse käesoleva loo autori nimele.


Foto: Tiit Leito