Emajõe JõeriikMaris Paju, Esta Soover |
Emajõe Jõeriik on loodushoiu suunitlusega arenguprogramm, mille siht on luua Alam-Pedja ja Emajõe Suursoo kaitsealade ning neid ühendava Suure Emajõe baasil ainulaadne vee- ja loodusturismi marsruut Eestis. Programmi eesmärgid on loodusturismi marsruudi väljakujundamine, laevaliikluse taastamine Emajõel ja Peipsil, pärandkultuurmaastike ja liigilise mitmekesisuse säilitamine, uute töökohtade loomine põllumajanduses ja turismis, looduskultuuri ja keskkonnateadlikkuse taseme tõstmine ning Tartumaa loodus- ja kultuuriloo väärtustamine. Emajõgi ehk Suur Emajõgi Võrtsjärvest Peipsini oli 1927. aasta andmetel 117 km pikk, pärast õgvendamisi on ta lühenenud 100 kilomeetrini. Emajõgi on ainuke täies ulatuses laevatatav jõgi Eestis. Emajõel on 12 lisajõge: vasakkaldal Pedja, Laeva, Amme ja Koosa; paremkaldal Kavilda, Elva, Ilmatsalu, Porijõgi, Mudajõgi, Luutsna, Ahja ja Agali. Lisajõgedest on osaliselt laevatatavad Elva, Pedja ja Ahja. Jõkke voolab veel ligikaudu 35 kraavi ja oja. Jõesängi laius on 40-100 m, jõe sügavus enamasti 2-4 m, kohati kuni 10 m. Jõe keskmine voolukiirus on 3,7 km/h. Emajõgi kogub oma veed 9 960 ruutkilomeetri suuruselt valgalalt, mis moodustab ligikaudu 22% Eesti pindalast. Mida Jõeriigis teha saab?Jõeretk Võrtsjärvest PeipsiniEmajõel saab liigelda kanuude, parvede, (kummi)paatide ja muu vee peal püsivaga, kuid kahtlemata on sobivaim madala süvisega väikelaev, mille pardalt on ümbrust hea jälgida. Retk algab Rannu-Jõesuus - kohas, kus Emajõgi Võrtsjärvest välja voolab. Valmimas on Jõesuu lõkke- ja telkimisplats. Võrtsjärv - Eesti suurim siseveekogu - on madalate, enamasti soostunud kallastega järv. Ka Emajõe kaldad on suures osas soostunud. Rannu-Jõesuust Kärevere sillani on Emajõgi looklev, rohkete vanajõgede ning ulatuslike jõeluhtadega. Luhtadel kasvab mitmeid haruldasi puid ja rohttaimi: künnapuu, madal kask, niidu-kuremõõk, siberi võhumõõk, mitmed käpalised jpt. Kahjuks on paljud regulaarset hooldust vajavad luhaniidud niitmise ja karjatamise vähenemise tagajärjel võsastumas ja roostumas. Lageluhtasid on säilinud vaid üksikutes kohtades. Sedasi kaovad piirkonnale omased kultuurmaastikud, avatud elupaigad ja kasvukohad ning vaesestub taimestiku, loomastiku ja linnustiku liigiline koosseis. Jõgi lookleb läbi Alam-Pedja looduskaitseala (vt ka 1993. a. Eesti Loodus nr 11-12), mille eripära on erakordselt madal inimasustus (20 alalist elanikku 260 km² alal) ja liigirikas linnustik (193 liiki), kellest haruldasemad on rukkirääk, rohunepp, täpikhuik, suur-konnakotkas, rabakana, väikepistrik, soo-loorkull ja roherähn. Sõidame läbi kaitseala lõunaservas asuva Palupõhja küla, mida Emajõe vood ähvardavad minema uhtuda. Küla kaitsmiseks on jõe kallas kindlustatud geotekstiiliga. Vanimad andmed küla kohta pärinevad juba Liivi sõja eelsest ajast. Jõudes Kärevere luhtadele, on tähelepanelikel lootust märgata rohuneppi - iseäralikult lühikeste jalgadega lindu, kel pikas rohus liikumisega raskusi. Rohunepp on ohustatud ja kaitsealune liik, kelle säilimiseks on vajalik, et tema elupaigad - kaldaluhad - oleksid niidetud. Amme jõe suudmesse jäävad Kärkna (Muuge) kloostri varemed. Kloostri rajasid 13. sajandil tsistertslased ning siin asus Eesti vanim vesilinnus ja tõenäoliselt ka kõige vanemad kalakasvatustiigid. Klooster hävis Liivi sõjas. Kärknast alates muutuvad Emajõe kaldad kõrgemaks, jõeorg aheneb ning ala inimasustus tiheneb. Enne Tartu hooneid tasub tähelepanu pöörata 6-7 meetri kõrgusele Kalmistu paljandile, mis on eriti pilkupüüdev õhtupäikeses. Jõelt on ülikooli- ja hansalinnast Tartust näha osa Supilinnast, Raekoda ja ööklubi Atlantis, turuhoone ja Emajõe ärikeskus. Veel linna piirides algab rahvusvaheliselt tähtis linnuala - Ropka-Ihaste luht, kus on registreeritud üle 90 pesitseva linnuliigi. See on suurim teadaolev arvukus Euroopa linnades. Emajõe kõrgetel kallastel allpool Tartut asus juba enne Liivi sõda tihedalt mõisaid. Ilusamad säilinud mõisakompleksid on võetud muinsuskaitse alla, põlispuudega mõisapargid Kaagveres, Luunjas, Mäksal, Kavastus ja Kastres on looduskaitse all. Ahja on Emajõe suurim lisajõgi ning pärast selle suuet algab Emajõe Suursoo maastikukaitseala territoorium. Emajõe Suursoo on suuruselt viies soostik Eestis, mille ainulaadsus seisneb selles, et ta on deltasoostik. Alale jääb 80 soosaart ning 8 tumedaveelist järve, suurimad neist Koosa (295 ha), Kalli (176 ha) ja Leegu (84 ha). Valdav osa alast on peamiselt tarnakooslustega lagesoo. Kohati moodustavad madalad kased ja pajuliigid hõreda võsa. Nii Alam-Pedja looduskaitseala kui ka Emajõe Suursoo on rahvusvahelise tähtsusega linnualad. Praaga Emajõe suudmes on omapärane asula, kuna siia pääseb vaid mööda jõeteed. Siinne kaluriküla ja soomaastik pakuvad huvitavat vaatepilti. Sagedaste veetõusude tõttu on hooned rajatud vaiadele ning majapidamisi ühendavad postidele toetuvad laudteed. Suurvee ajal on Praaga majades vesi ahjus sõna otseses mõttes. Emajõe Suursoos asuvad Eesti ühed parimad jõhvikakasvualad. Tartumaa vanimad seni teadaolevad kiviaegsed asulapaigad olid jõe alamjooksul keset Emajõe Suursood Akalis ja Kullamäel, praeguseks on need mattunud mitmemeetrise turbakihi alla. Pärast retke soojärvedel olemegi jõudnud Peipsile. Kindlasti tasub ära käia ka Piirissaarel või võtta ette matk Kallasteni. Aga see on hoopis teine lugu ja teine kultuurikeskkond. PiirissaarAinuke Peipsi järve saar asub Emajõe suudmest 15 km kaugusel kagus. Kogu saar on maastikukaitseala (varem zooloogilis-botaaniline kaitseala) ning eriti huvipakkuv lindude rohkuse ja liigirikkuse poolest. Piirissaar on arhailise elulaadiga omapärane etnilis-kultuuriline piirkond, kus elab umbes 100 inimest. Saarel on tähistatud kultuurilooline rada ning võimalik piknikku pidada. Kontaktisikud: Peep Tambet, Georgi Romanenkov Telefon: 27 427 737, 434 121 Haaslava kalamajandi looduseradaRada asub Emajõe paremkaldal Haaslava valla territooriumil. Peamised vaatamisväärsused on Emajõe kaldal kasvavad taimed ja pesitsevad linnud. Rada on 3 km pikk. Kui eelnevalt kokku leppida, on võimalik tutvuda kalamajandiga ning kala püüda. On olemas pikniku-, lõkke- ja telkimiskoht. Kontaktisik: Riina Kalda Telefon: 27 490 212, 252 75 015 Kärkna kloostri matkaradaUmbes 1 km pikkune tähistatud rada Kärkna kloostri varemetel asub Amme jõe ääres Emajõest 500 m kaugusel. Autoga tulles pöörata Tartu-Jõgeva maanteelt pärast Amme silda vasakule. Maismaaretke võib aga alustada Pärna talust, kust saate kaasa teejuhi. Tutvutakse ümbruskonna ajaloo- ja kultuuriväärtustega. Valida saab nii jalgsi-, ratsa- kui ka vankrimatka vahel. Piknikupidamise ja lõkketegemise võimalus. Grillikoht. Ettetellimisel toitlustamine. Kontaktisik: Hillar Kard Telefon: 27 497 102, 250 68 690 Urmas Saksa talu ratsa- ja paadiretkedTalu asub Luunja vallas (Tartust Räpina poole sõites pöörata enne Emajõe silda vasakule ning sõita 2 km Kavastu poole) Emajõe kõrgel kaldal, kust avaneb vaade jõele. Saksa talu on vankri- ja ratsamatkade (Luunja kandis), laevareiside ja paadimatkade võimalik algus- ning lõpp-punkt. Kalastamise ja kalasuitsetamise võimalus. Telkimine. Lõkkeplats. Grillikoht. Ettetellimisel toitlustamine. Kontaktisikud: Terje Saks, Urmas Saks Telefon: 27 351 087, 250 65 374 E-mail: terje.saks.001.@mail.ee Alam-Pedja looduskaitsealaSelli-Sillaotsa matkarada asub kaitseala lõunaosas (Tartumaal). Raja pikkus on 4,5 km ja see on läbitav 1,5 tunniga. Rada kulgeb peamiselt laudteena, läbides palumänniku, siirdesoo ja rabamännikuga soosaare. Tutvuda saab rabataimestikuga, võib kohata kirjurähni, händkakku, tihaseid, pöialpoisse. Piknikupidamise võimalus raja lõpus. Kirna matkarada asub kaitseala põhjaosas (Jõgevamaal). Selle pikkus on 7 km ja on läbitav 2-5 tunniga. Matka võib pikendada 12 kilomeetrini. Teekond kulgeb mööda Pedja jõe luhtasid, läbitakse haruldased lammihaavikud, puisniidud, türnpuu ja lodjapuu põõsastikud. Näha saab kopra ja rähnide tegevuse jälgi. Rajal on rippsild ja vaatlustorn, kus asuvad ka infostendid. Lõkkeplatsid, piknikupidamise võimalus. Kontaktisik: Tiina Oetjan Telefon: 27 428 149 E-mail: kotkas@kotkas.tartu.ee Kodulehekülg: www.elfond.ee Muu informatsioonLaevareisid Emajõel ja Peipsil OÜ Laevatöö Soola 5, Tartu Telefon: 27 340 025, 256 48 00 28 o Regulaarliinid: Tartu-Piirissaare R 17.30 P 10.00 Piirissaare-Tartu R 19.00 P 15.30 Huvireis Emajõel (1,5 t) iga päev 12.00, 14.00, 16.00, 18.00, 20.00 o Sõidud ettetellimisel Kummipaatide laenutus ja müük OÜ Matkatare Tiigi 8, Tartu Telefon: 27 427 982 E-mail: rene@matkasport.ee Retked Emajõe Suursoos Kontaktisik: Jüri-Ott Salm Telefon: 27 428 443, 252 95 933 E-mail: jott@elfond.ee Turismiinfo Tartu Turismiinfokeskus Raekoja plats 14, Tartu Telefon: 27 432 141 E-mail: info@tartu.tourism.ee Kodulehekülg: www.tartu.ee Looduskaitsealane info Tartumaa keskkonnateenistus Aleksandri 14, Tartu Telefon: 27 302 247 E-mail: marimari@tartu.envir.ee |