|
|
|
VILSANDI LINNURIIK 90 |
|
Vilsandi rahvuspargis saab 14. augustil 90 aastat linnukaitse algusest. See on aukartust äratav iga meie õhkõrnal kultuurimaastikul. Kaitserezhiim on nii kaua kehtinud küll ainult Vilsandi lääneranniku kuuel väikesel kaljusaarel - Vaikadel (Ülemine, Keskmine ja Alumine Vaika, Karirahu, Mustpank ja Kullipank), kuhu rajati Eesti esimene looduskaitseala. Hiljem laienes looduskaitse ümbruskonnale, hõlmates hulga teisi saari ja osa Saaremaa läänerannikust. Kunagisest pisikesest linnuriigist sai rahvuspark Saaremaa läänerannikul.
Kui Vilsandi linnuriik sai 90 aastat tagasi alguse kuuest kaljusaarest, siis nüüdne rahvuspark hõlmab väga erinevaid maastikke. Neist ülevaate saamiseks võetakse tänapäeval appi satelliitkujutised
Eesti looduskaitse algus seostub Vilsandi ja Toomi nimega. Artur Toom (1884-1943) ehk kapten Toom, nagu Vilsandi tuletorni ülemat ja "linnukuningat" kutsuti, oli läbi pikkade aastakümnete Saaremaal ning kaugemalgi väga lugupeetud mees. Selle toob esile ka järgnev väike mälestuskild. |
|
TAIMED JA SEENED |
|
|
|
LOOMAD |
|
23. mail 1998. a. loendas autor Endla järvel ja Sinijärvel ühtekokku üle15000 pääsukese. Linnud olid sinna varjunud külma ja tormise ilma eest.
Juttselg-kärnkonn ehk kõre on aastasadu rikastanud oma pulmalauluga Lääne-Eesti rannaniitude kevadeid. 1960. aastatest hakkasid rannaalad üksteise järel vaikseks jääma - kõred kadusid kuskile. Esialgu süüdistati nende kadumises suurpõllumajandust: väetiste liigkasutamist ja maaparandust. Kõred aga kadusid järjekindlalt nii põllumajandusaladelt kui ka väikesaartelt ja laidudelt. Niisiis pidi juttselg-kärnkonnade vähesuse põhjus peituma kusagil mujal.
|
|
LOODUSKAITSE |
|
|
|
MAAST JA ILMAST |
|
ehk lugu Eesti poldrite lootusrikkast algusest ja trööstitust lõpust
|
|
REIS JA MATK |
|
|
|
VARIA |
|
|
|
FOTOD VÕI JOONISTUSED: FRED JÜSSI, TÕNU NOORITS, ARNE ADER (2), TÕNU NOORITS, KRISTI JAANUS (2), AAVO PÕLENIK, VEIKO ÕUNAPUU, ANNELI PALO, FRED JÜSSI, EMAJÕE JÕERIIK, TÕNIS KALLEJÄRV |
Loomakultusel on eesti mütoloogias
tähtis roll: loomi ohverdati ja kardeti, loomadest loodeti
saada abi ja elujõudu, nende kaitsevaimudele toodi ohvreid,
looma kujul ilmutasid end haldjad ja nii elavate kui surnud inimeste
hinged.
Paljudele loomaliikidele on iseloomulik vastsestaadiumi
olemasolu ning vastse ehk larvi ja täiskasvanud looma suur erinevus.
Kahepaiksed on üks tuntumaid loomarühmi, kes arenevad moondega.
Läänemaa loodussümbolite
valimisel sai kohaliku ajalehe vahendusel kaasa rääkida
iga läänlane. Lõpliku otsuse tegi asjatundlik
komisjon, valides maakonna puuks tamme, imetajaloomaks metskitse,
linnuks merikotka, rohttaimeks halli käpa, kalaks särje,
seeneks suure sirmiku, putukaks pääsusaba, kiviks Kürema
männikivi ja kivimiks gneissbret'sa.
