Kuu loom - sääsk

Piret Pappel

Paljude meelset on suvega kaasnev tüütus number üks sääsed. Enamik inimesi märkab neis vaid kiuslikke verd imevaid tegelasi ja seetõttu tundub uudisena teadmine, et ka sääskede hulgas leidub rahumeelseid, koguni taimetoidulisi putukaid.

SUGULASED

Süstemaatiliselt kuuluvad sääsed kahetiivaliste seltsi, sääseliste alamseltsi. Kahetiivalisi on teada umbes 120 tuhat liiki.Vanim kahetiivalise fossiil pärineb ülemtriiasest ning on ligemale 225 miljonit aastat vana.

Nagu nimigi ütleb, on kahetiivalistel putukatel üks tiivapaar - säilinud on vaid kilejad eestiivad, tagatiivad on muutunud sumistiteks.

Sääseliste alamseltsile on iseloomulikud pikad lülilised tundlad, millel on oluline ülesanne meeleorganitena. Isaste sääskede tundlad on tavaliselt keerukama ehitusega kui emastel. Sääseliste tagakeha ning jalad on pikad ja saledad.

Võrreldes teise kahetiivaliste seltsi alamseltsi - kärbselistega -, on sääselised kohmakad lendajad. Nad lendavad küllaltki madalalt, eelistades aktiivseks tegutsemiseks niisket ja mitte väga kuuma ilma. Sääskede tavaline lennukaugus on kuni 3-4 kilomeetrit, samas võivad nad edasi liikuda passiivselt: tuule või transpordivahenditega.

Sääselised asustavad peaaegu kogu maakera. Eelistatud on siiski niisked paigad, sest paljude liikide areng on seotud veega.

Massiliselt elab sääski taigas ja tundras. 1737. aastal kirjutas Karl Linné: Ma usun, et sääsed pole kusagil mujal maailmas nii arvukad kui Lapimaal, kus nad tunduvad arvu poolest tolmukübemetega võistlevat.

VEREIMEJAD

Verd imevad sääselised kuuluvad sugukondadesse pistesääsklased, kihulased, habesääsklased; troopikas ka moskiitolased. Kahetiivaliste seltsist maiustavad verega veel parmud.

Pistesääsklasi on umbes 2500 liiki, nendest 85 % elutseb troopikas. Pistesääsklased on väikesed või keskmise suuruse-ga hapravõitu loomad. Paljudel liikidel on tiivasooned ning tiibade tagumised servad karvakestega kaetud.

Habesääsklased on 3-4 mm pikkused putukad, keda praeguseks on teada umbes 3500 liiki. Nende vastsed arenevad vaid väga niisketes paikades. Suur osa liikidest toitub nektarist, verd imevate liikide süljel on ärritav toime.

Kihulased on väikesed, 3-6 mm pikkused loomad, kellel on lühemad jalad kui pistesääsklastel. Nende paljunemisele on iseloomulik, et munad munetakse vee alla ja vastsed arenevad vooluvetes, kus nad moodustavad kolooniaid.

Kihulaste sülg on mürgise toimega, paljude liikide emased on teada-tuntud vereimejad. Samas on olemas kihulaseliike, kelle emased toituvad ainult nektarist.

Vereimejad on vaid teatud sääseliikide emasloomad, kes eelistavad soojavereliste loomade verd, kuid ei põlga ka kahepaiksete ja roomajate oma. Eriti kehvadel aegadel kõlbavad sääskedele söögilauaks ka selgrootud, näiteks liblikad.

Verejanuliseks muutuvad emased alles pärast viljastamist. Enne seda toituvad nemadki taimemahladest nagu isased. Verest saadavad toitained on vajalikud munade arenemiseks.

Pisteaparaat moodustub ülahuulest, alahuule sees asuvatest ala- ja ülalõugadest, mis on muutunud pisteharjasteks. Isastel on pisteharjased taandarenenud ning pisteaparaati kasutatakse vaid vee ning taimemahlade tarbimiseks. Pärast torget naha sisse hakkab sääsk eritama hüübimist takistavaid aineid - antikoagulante - sisaldavat sülge, mis soodustab muuhulgas ka taimede mahlavoolu.

PALJUNEMINE

Paljud sääseliigid moodustavad parvesid, mis koosnevad eelkõige isastest sääskedest. Emased sisenevad parve vaid mõneks hetkeks - selleks, et isaseid peibutada. Emased sääsed tekitavad lendamisel heli, mis meelitab isaseid paarituma. Sõltuvalt liigist on selline armulaul erineva sagedusega (keskmiselt umbes 350 Hz).

Kahetiivalised putukad arenevad täismoondega, nende vastseid nimetatakse vakladeks.

Munade valmimiseks munasarjas kulub keskmiselt kaks nädalat, seejärel otsib sääsk sobiva veekogu munemiseks. Osa emastest surevad pärast munemist, kuid paljud toituvad ning munevad uuesti. Veekogudest võib sääsevastseid leida peaaegu terve suve. Suvise sääse eluiga on kuni üks kuu.

Sääsed talvituvad erinevate arengujärkudena, sealhulgaska valmikuna. Näiteks metsasääsed talvituvad munadena, hallasääsk valmikuna. Viimasel juhul lakkab külmade ilmade saabudes munade tootmine ja toitained suunatakse rasvkeha ehitamiseks - selle arvelt elabki sääsk ebasoodsa aja üle.

ARENG

Kõikidel sääskedel toimub noorjärkude areng vees. Munetakse kas otse vette (hallasääsk, laulusääsk) või üleujutatavatesse kohtadesse (metsasääsk). Metsasääse munad kannatavad ka kuivale jäämist.

Ühekordselt muneb emane sääsk 50 kuni 350 muna. Usja kehakujuga vastsed lahkuvad munast paari-kolme päeva pärast. Arengus on võimalik eristada nelja vastsejärku, mille vahele jäävad kestumised.

Vastsed toituvad aktiivselt, filtreerides veest välja orgaanilist hõljumit ja väikesemõõtmelist zooplanktonit. Hapnikku saavad vastsed lisaks trahheesüsteemile ka kehapinna kaudu.

Pärast vastsestaadiumit veedavad sääsed mõne päeva nukuna. Nukud on väga liikuvad. Lõpuks rebeneb kest nuku seljalt ja täiskasvanud sääsk ronib välja ning tõuseb lendu. Kogu arengutsükkel on sõltuv temperatuurist: sooja ilma korral kestab areng minimaalselt kaks, enamasti umbes kolm nädalat. Kui temperatuur peaks tõusma üle 35 kraadi, hakkab sääsevastsete areng pidurduma.

Lisaks tüütusele ning "võimalikule verekaotusele" on verd imevad sääsed ka mitmesuguste haiguste (maalaria, mida levitab näiteks hallasääsk; kollapalavik, tulareemia) ja parasiitide levitajad, kuid seda õnneks mitte Eestis.

Selts: kahetiivalised Diptera

Alamselts: sääselised Nematocera

* Sääselisi on Eestis teada umbes 800 liiki.

* Verd imevad näiteks:

- laulusääsk Culex pipiens pipiens (istudes või verd imedes on tagakeha allapoole kaldu),

-hallasääsk Anopheles maculipennis (istudes on tagakeha püstises asendis),

-lisaks veel mõned liigid perekonnast metsasääsk Aedes.

* Maitset tunnevad sääsed kõige paremini esijalgadega, kus on palju tundlikke maitsekarvakesi.

* Suured sääsekublad tekivad imemisel nahka jäänud pisteaparaadi osade tõttu. Seetõttu soovitatakse sääske mitte tappa, vaid ta hellalt eemale peletada.

* Suured pikkade jalgadega sääsed on täiesti ohutud taimetoitlased, kes kuuluvad hoopis sääriksääskede sugukonda.