Vilsandi linnuriik 90

Olulisemad pidepunktid ajaloost

1906 - Vilsandi tuletorni ülemaks saanud 22-aastane Artur Toom alustas merelindude kaitset Vilsandi lääneranniku kaljusaartel.

1909 - Artur Toom rentis Kihelkonna kirikuõpetajalt kuus kaljusaart, et tagada neil rahu pesitsevatele merelindudele.
- Riia Looduseuurijate Ühing otsustas (vastavalt F. E. Stolli ettepanekule) asutada Kihelkonda Kuusnõmme bioloogiajaam.

1910 - 14. augustil sõlmisid Riia Looduseuurijate Ühing ja Kihelkonna kirikumõis lepingu, mille järgi Vaika-rühma saared liideti Kuusnõmme bioloogiajaamaga ning kuulutati merelindude kaitsealaks.

1921 - pärast rektor H. Koppeli visiiti Kuusnõmmele ja Vilsandile võttis Tartu Ülikooli valitsus vastu otsuse asutada Kuusnõmmele bioloogiajaam ja taastada Vaika linnukaitseala.

1922 - alustas tööd TÜ Kuusnõmme bioloogiajaam.

1924 - ühendati Vaika linnusaared Kuusnõmme bioloogiajaamaga. Saarte hooldajaks määrati Artur Toom.

1927 - avati Vilsandi muuseum.

1937 - avati Vilsandi turistidekodu.

1957 - 7. juunil võeti vastu Eesti NSV seadus "Eesti NSV looduse kaitsest", mis nägi ette looduskaitsealade asutamise.
- 11. juulil anti välja Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus nr. 242 "Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s", mille alusel asutati ka Vaika Riiklik Looduskaitseala.

1958 - Eesti NSV Ministrite Nõukogu 5. augusti määrusega nr. 277 kinnitati Vaika Riikliku Looduskaitseala piirid: looduskaitseala hõlmas kuut saart - Karirahu, Alumise Vaika, Keskmise Vaika, Ülemise Vaika, Mustpanga ja Kullipanga - koos nendevahelise ja neid ümbritseva merega 200 meetri kaugusel saartest. Looduskaitseala üldpindala oli 35 ha.

1971 - Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega (nr. 457 21. septembrist) suurendati Vaika looduskaitseala 10 689 hektarini ja nimetati Vilsandi Riiklikuks Looduskaitsealaks. Looduskaitseala hõlmas nüüd sadakonda mitmesuguses suuruses eriilmelist saart (kogupindalaga 1289 ha).

1993 - Eesti Vabariigi Valitsuse 8. detsembri määrusega nr. 387 moodustati Vilsandi Riikliku Looduskaitseala ja Harilaiu botaanilis-zooloogilise kaitseala baasil Vilsandi rahvuspark.

1996 - Eesti Vabariigi Valitsuse 22. mai määrusega nr. 144 kinnitati Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri ja piirid. Rahvuspark (pindala 23 757 hektarit) hõlmab pankaderohke rannikuala Harilaiust Soegininani, Vilsandi saare, Loonalaiu ning 161 väikesaart ja rahu.

1997 - Vilsandi rahvuspark saab rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala) staatuse.
- 6. detsembril avati rahvuspargi külastuskeskus Loona mõisas.