Valgetest tähtõitest arenevad pisikesed jalgpallid

Urmas Laansoo

Kas oled selle väikese valge lillega juba tuttav? Kui ei, siis jäta pilt meelde. Ta kasvab mitmesugustes metsades, aga eriti hästi hakkavad need valged õietähed silma hämara laanekuusiku all. Küllap on ta siit saanud ka oma nimetuse - laanelill. Ent mitmel pool kutsutakse seda taime ka metstäheks, tähtlilleks ja taevatäheks. Küsi vanematelt inimestelt, kuidas nemad seda lille kutsuvad. Erisugustest nimetustest teata meilegi (urmas@tba.ee). Taime ladinakeelne nimi - Trientalis - tuleneb sõnast triens (tähendab 'ühte kolmandikku') ja viitab pikale õieraole, mis moodustab umbes kolmandiku kogu taime kõrgusest.

Laanelill avab oma valged õied (päikesepaistelises kohas võib õievärv olla ka heleroosa) enamasti juunis. Mõnel varrel on neid üksainus, mõnel kaks. Ja kroonlehti on tal tavaliselt seitse, ent haruldased pole ka 5 või 9 kroonlehega õied. Kas leiad õisi, millel on 6 või 8 kroonlehte? Ka tolmukate arv kõigub laanelillel 5 ja 7 vahel.

Laanelill kuulub nurmenukuliste sugukonda. Tõsi, nurmenukku ennast ta küll ei meenuta, aga sarnaneb õie ehituselt samasse sugukonda kuuluvate metsvitsa, varsapõlve, vesisule, rannika, nõmmkanni ja teistega. Kokku on nurmenukulisi peamiselt põhjapoolkeral leitud 825 liiki. Laanelille perekonda kuulub vaid neli liiki, neist Euroopas kasvab ainult meie tuttav harilik laanelill.

Kevadel, kui õisi veel pole, tunneme laanelille ära tiheda kogumiku järgi. Koos kasvades saab teisi valguse pärast võistlejaid hõlpsamini tõrjuda. Lehestik on laanelillel väga omapärane: varre allosas ja keskel on lehed pisikesed, tipus aga suured ja kodarikuna.

Juulis-augustis valmivad laanelille eritabased viljad: kerajad mustrilised kuprad meenutavad pisikest jalgpalli. Ega neid lihtne leida olegi, sest enamasti on keegi ette jõudnud ning "palli" auklikuks söönud… Aga kui leiad, siis tasub imetleda lähemalt - lausa põlvili või käpuli.