Kelle kevad algab sügisel?

Urmas Laansoo

PAISELEHE ÕISIKUPUNGAD ON JUBA OKTOOBRIS VALMIS UUEKS KEVADEKS

Kolletuv maa ja langevad lehed on märk ühe aastaringi lõpust ja teise algusest. Mõnelgi taimel on selleks ajaks uued õiealgmed ootevalmis. Sügiseses metsas sinilille lehti märgates uuri lähemalt, mis on lehetuti all sambla ja varise rüpes: sa leiad sealt suured heledad terava tipuga pungad. Need on kaetud karvaste soomustega. Kui raatsid mõne punga katki teha, leiad seest lehe- ja lausa sinised õiealgmed. Seepärast jõuabki sinilill avada õied juba siis, kui kevadine maa pole sulanud. Kui istutad sügisel sinilille potti ja tood siis talvel tuppa, saad aknalauale varajase kevadekuulutaja.

Sügiseses metsas paistavad sinilille tumerohelised lehed kolletuva rohu taustal kenasti välja. Nüüd märkad, et nad on üpris muutliku kujuga: tavaliste kolmehõlmaliste lehtedega taimede kõrval võib mõnikord kasvamas leida hoopis isemoodi lehemustri ja -kujuga sinililli. Olen näinud laiguliste, tömbihõlmaliste ja tavapärasest enama arvu lehehõlmadega taimi. Milliseid sinililli oled märganud sina? Oma tähelepanekutest teata e-posti aadressil: urmas@tba.ee.

Sinilille mahlaga kokku puutudes ole ettevaatlik - tundlikumale nahale võib see jätta ville. Huvitav on ehk ka teada, et põhjapoolkera parasvöötmemetsades kasvab kokku 7 liiki sinililli.

Kui sul pole aga plaanis metsaretke, siis kevadeks valmis seatud pungi võid leida ka teeveerelt, aianurgast või mistahes paigast, kus on jäänud pisut ruumi umbrohtudele. Tuleta meelde, kus sa nägid varakevadel õitsemas paiselehte! Otsi üles tema pealt tumerohelised, alt siidpehmed lehed ja uuri teraselt maapinda nende all: sa leiad sealt kindlasti mütsakad õisikupungad, mis oleksid justkui kohe-kohe valmis avanema! Ka paiselehetaime potti istutades võid seda juba talvel ajatada.

Paiselehe levila on suur - haarab kogu Euraasia ja Vahemere maad. See taim esindab maailma suurimat 22 750-liigilist korvõieliste sugukonda. Eestis tuntakse teda ka emalehe, kabjalehe, külmalille ja vaeslapselillena. Paiselehe ladinakeelne nimi Tussilago viitab aga köha äraajamisele (tussis tähendab ladina keeles 'köha' ja agere - 'ajama'), sest ammustest aegadest on tohterdatud tema lehtedest valmistatud teega köha ja hingamisteede haigusi.