Sisukord

Oktoober 2000

TAIMED

Kelle kevad algab sügisel? - Urmas Laansoo

Pihlakas - püha puu - Enda Naaber

LOOMAD

Eesti suurulukite head ja halvad ajad - Harri Valdmann

Kuidas hinnata suurulukite arvukust Eestis - on see kõrge või madal? Keda peab kaitsma ja keda nahutama? Mis on mõjutanud suurulukite arvukust viimastel aastakümnetel?

On’s jahindusel tulevikku? - Harri Valdmann

Kuu loom - nahkhiir - Piret Pappel

Aasta loomaaias - oktoober - Mati Kaal

LOODUSKAITSE

Eesti hobune on osa meie looduspärandist - Heldur Peterson

Kui tori hobune on eestimaine kultuurilooming, siis eesti hobune aastasadade ja -tuhandete pikkune rahvalooming, mis põhineb meie karmil põhja-maisel loodusel. Eesti hobune on üks oluline osa meie looustervikust, mille hoidmine on rahvuslik kohustus.

Hobune hoiab pärandmaastikke - Aleksei Lotman

Haruldaseks jäänud eesti hobune on põlistõuna väärtus omaette, kuid tänu temale püsivad Lääne-Eestis teisedki loodusväärtused - pärandaastikud.

Eesti hobune vajab kaitseala, kaitseala – eesti hobust - Jaan Rooda

Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ratifitseerides võtsime endale kohustuse vastutada omal maal kõige hävimisohus oleva eest.

Gotlandi saarel elab vabalt looduses russ – kohalik hobune - Ago Ruus

Kas tal on lootust ehk mida arvavad ametnikud?

MAAST JA ILMAST

“Kuuelement” mullas - Heino Kärblane, Toomas Kevvai

1817. aastal püüdis Rootsi keemik Jons Berzelius leida väävelhappe tootmisjääkidest arseeni, avastas sealt aga hoopis tundmatu elemendi. Et uus element mitmelt omaduselt sarnanes telluuriga, mis oli saanud nime planeet Maa auks (ladina k. tellus - 'maa'), nimetas Berzelius uue avastatud elemendi analoogia põhjal Kuu järgi seleeniks (kreeka k. selene - 'kuu').

Kuidas avastati Eesti suurim meteoriidikraater (3) - Kalle Suuroja ja Sten Suuroja

Eestimaa saared. Kui suured? - Taavi Pae

Tuulispask laskub pilvest - Paavo Nael

REIS JA MATK

Päev Tõrva ümbruses - Liivi Meltsas