Kepsuga rappa

Peeter Marvet

www.tehnokratt.net

Et kõik ausalt ära rääkida, tuleks vist alustada ühest perekondlikust rattamatkast, mille lõpp-punkt otsustas olla 20 kilomeetri kaugusel kohast, kuhu esialgu plaaniti jõuda. Küllap sai mingil hetkel vale teeots valitud ja legend "kuused-kased ümberringi" ei reetnud apsu enne kui hilja. Või siis olid päkapikud loodust tundmatuseni muutnud. Ei tea.

Igal juhul tekkis hea mõte edaspidi tehnika appi kutsuda, sest vähemalt tehnokrattide sõpruskonnas on laiatarbe GPSi-seadmed juba üsna levinud. Autos on nende abil mõnus täpset kiirust jälgida, samas kui roheline täpp "kaardilugeja" süles arvutiekraanil auto asukohta näitab. Lisaks võib ju üles tähendada ka kõik muu olulise, olgu selleks hea paik purjelauaga merele minekuks või kindlat saaki tõotav seenekoht.

Ent esimest korda võõrasse kanti sattudes on sellest kõigest kahjuks vähe abi, sest olulised paigad on alles üles märkimata. Kui aga õnnestuks internetist leida vajalikud rajapunktid ja need enne metsa minekut oma GPSi laadida, siis... Idee pole ausalt öeldes maailma ulatuses teab mis ainulaadne, näiteks aadressil www.trailsmart.com leiad National Geographic'u TrailSmart'i kaardid USA rahvusparkide kohta, mis koos lisatarkvaraga oskavad ka sinu GPSi matkaks ette valmistada. Loomulikult leiab ka veebisaite, kus matkajad ise saavad läbitud rajad teiste jaoks "üles laadida" – aga paraku on see kõik kohutavalt Ameerika-keskene.

Pole viga, teeme ise!

Juba eelmisel sügisel sai "Tehnokrati" saates välja hõigatud mõte kaardistada mõni Eesti matkarada viisil, mis lubaks selle teabe igal huvilisel GPSi laadida ja metsas lisaks paberkaardile ja rajalegendile ka abiks võtta. Simisalu–Matsimäe matkaraja uuendamine sattus meie jaoks täpselt õigele ajale ja tõsiasi, et rada on ka ilma GPSita vabalt leitav ning iga paari-kolmesaja meetri järel seisab selgitustega tahvel, andis meile hea võimaluse oma töö tulemust kontrollida.

Eesmärk: teha veebileht, kust leiaks GPSi jaoks vajaliku teabe, matkaraja kaardi ja kirjelduse (ning kuhu tulevased matkajad saaksid ka omalt poolt kommentaare lisada).

Probleemid: leida piisavalt täpne aluskaart; määrata looduses oluliste rajapunktide koordinaadid; kanda rada kaardile; leida GPSi margist sõltumatu viis rajainfot jagada; tulemuse kontroll.

Kaardivärk

Esimene mure oligi leida võimalikult täpne aluskaart, soovitavalt selline, mis oleks saadaval ka digitaalsel kujul ning mille omanik nõustuks meie raja kaardile kandma ja seejärel vastava kaardijupi meie kasutusse andma. Kaardi rahvalikuks sünonüümiks saanud Regio teedeatlas on paraku rabas jalutamiseks veidi ebatäpne, küll aga leidsime kõik vajalikud rajad Eesti Kaardikeskuse 1:50 000 kaartidelt, mis peaksid müügil olema igas kaardipoes.

Kuidas saada matkarada kaardile? Selleks on mitu võimalust. Vahest kõige lihtsam on vajalik koht arvutisse skannida, GPSi-programmi sisse lugeda ja paari reaalse punkti abil paika venitada. Seejärel võib mööda olemasolevaid teid raja peale klõpsida ning GPSi laadida. Paraku ei pruugi kõik teed kaardil näha olla, rääkimata meie meelest olulistest rajapunktidest.

Omaette küsimus on, kuidas sellist kaardimaterjali hiljem levitada. Õnneks annab harilikult tingimustes kokkuleppele jõuda, kuigi digitaalkaartide puhul tahaks kaardifirma pakkuda rada pigem oma kaardiserverist. Iseenesest hea mõte, ent kahju küll: sellised ekraanil vaatamiseks mõeldud kaardid on välja trükitult ja metsa kaasa võetult üsnagi kasutud. Tõenäoliselt tuleks huvilisteringi laienedes leppida näiteks Eesti Kaardikeskusega kokku tingimused, mis lubaksid panna veebi välja kaardilehed Adobe Acrobat Reader'iga loetaval PDFi-kujul.

GPSi-värk

Eeltoodud soovitus rada kõigepealt kas või umbkaudu kaardile kanda, GPSi laadida ja alles siis metsa minna sündis pärast seda, kui olime raja läbi käinud ja üritasime saadud tulemust kaardile mahutada. Kuigi laias laastus läksid meie teekond ja kaart kokku, olid siiski ka mõned lahknevused, mida oleks nähtavasti saanud vältida, jälgides, kui täpsed meie mõõtmistulemused parasjagu on. Ehkki GPSi täpsust hinnatakse 10 meetrile, võivad paks mets või paks kaardistaja seda oluliselt mõjutada... Pole vist mugavamat kohta GPSi hoidmiseks kui tasku, paraku moodustab taskuomanik sageli piisava varjestuse, mis pooled satelliidid "levist välja" lükkab (vt. lisateksti).

Kui tahad, et tulemus oleks kogu raja ulatuses täpne, tasuks meeles pidada:

Ära peida GPSi taskusse, pigem hoia enda ees käes (või mõtle välja kaval mütsi- või õlakinnitus).

Jõudes olulisse rajapunkti, tee väike peatus: kuni sina loodust naudid, saab GPS rahus taevaseid signaale kuulata ning oma asukohta täpsustada.

Soovitatav oleks visata vahel pilk satelliitide asukohta ja levitugevust näitavale ekraanipildile: ka tihedas metsas võib antenni pisut suunates saada vaatevälja 3–4 võimalikult eri suundadest paistvat sattelliiti.

Ja loomulikult ei maksa unustada olulisi punkte (vt. lisatekst): peale "ametlike rajapunktide" saab GPSi abil üles märkida huvipakkuvad kohtad, mida rajategijad pole looduses tähistanud. Näiteks Rein Arjukese sooviks Kõrvemaa maastikukaitsealal kaardile kanda kõik haruldaste taimede leiukohad (arvata on, et need ei asu teps mitte piki matkarada). Või panna kuhugile maha üks geopeituse aare (vt. lisateksti)? Kavandada vesisemaks aastaajaks tagavara-rajalõik, Simisalu–Matsimäe retkel näiteks Selijärve lähistel? Võimalusi leiab kindlasti palju ning arvatavasti tulevadki GPSi eelised välja pigem sellistel radadel, kus füüsiline märgistus nõrgem. Julgen ka ennustada, et rada GPSi abil tähistada tuleb odavam kui loodusesse pandud postid, seda isegi juhul, kui arvestame vajadust laenata enamikule matkajatest rada lugev GPSi-seade.

Tarkvara

Kuidas teha nii, et kogu talletatud teave saaks GPSist arvutisse ning nõnda kättesaadavaks ka teistele? Ja kuidas kanda matkarada näiteks arvutisse skannitud kaardile? Harilikult saab koos GPSiga osta ka vastava tarkvarajupi, meile see aga kahjuks ei sobi: matkarada ei tohiks olla seotud vaid Magellan'i või Garmin'i GPSidega. Sellepärast valisin "uueks standardiks" GPS Utility, mis peaks tulema toime kõigi levinumate GPSidega, lubab teekonnapunkte ja radasid töödelda ning kaardile kanda, ja mis eriti tore – on selleks otstarbeks igati sobival kujul saadaval ka täiesti tasuta: meie matkaraja leiad nüüd internetist aadressil simisalu.kolhoos.ee koos kogu väljatrükkimist vajava materjaliga ning aadressilt www.gpsu.co.uk leiad programmi, mille abil saad kõik vajaliku endale GPSi laadida.

Kontroll

Osa eeltoodud soovitusi sündis alles rada teist korda läbides. Nimelt leidus paar kohta, kus meie andmed kaardist märgatavalt lahku läksid ja, oh üllatust – viga oli sedapuhku meis... või õigupoolest nähtavasti selles, et me ei võimaldanud esimesel korral GPSile piisavalt head väljavaadet. Nihked olid küll alla 100 meetri, enamasti 30–40 m, aga veidi hoolikam olles võinuksime neid vältida.

Kõige selle juures maksaks aga mõelda ka sellele, et metsas müttamine ei läheks liiga tehniliseks. Tore on, kui GPS veab tehnokratid arvuti juurest loodusesse, sest tegelikult ei ole ju midagi viltu, kui matk enne korralikult kaardi peal plaanida. Kindlasti aga aitab see paljudel minusugustel linnastunud inimestel, kes muidu kannaksid kaasas eksimiskartust, tunda end metsas kindlamalt.

Jälgi "linde"!

Soovides veenduda oma asukohamäärangu täpsuses, tasub "linde vaadata" ehk uurida, millised satelliidid parasjagu meie kohal liiguvad ning ka kuulda on. Olukord, mil kõik linnud laulavad ühest suunast (nt. 02, 03 – 2. foto, tehtud auto ratta juurest), annab väiksema täpsuse kui vähemalt kolmest eri suunast tulevad signaalid (17, 22, 26, 28 – 3. foto, tehtud auto esiklaasi najalt). Satelliitide asukoht taevas ei ole meie teha, küll aga saab vastuvõtutingimusi parandada, kui tead, kustpoolt probleemi otsida.

Geopeitus

P.S.

Veel algul jutuks olnud rattamatkajast: järgmisel korral laenas ta minult GPSi ja kõik oleks olnud väga tore, kui see poleks tal keset paksu metsa kinni jooksnud (nagu arvutitel ikka kombeks) ja kogu vajaliku teabe, eriti aga märgi auto asukoha kohta, ära unustanud. Sõber otsustas seepeale Väga Olulised Koordinaadid tulevikus igaks juhuks ka keemilise pliiatsiga peopessa kirjutada. Kuigi õigem oleks teha vist hoopis teist masti üldistus: mis tahes olukorras ei maksa jääda lootma ainult tehnikale ja teades kümnemeetrise täpsusega oma asukohta maakeral, oleks kasulik lihtsalt "backup'i mõttes" pidada meeles, kumba pidi liigub päike ning mis pool puud kasvab sammal ;-)

1-2-3...

1. Hangi aluskaart, katsu selle alusel esialgne teave GPSi saata.

2. Varu rada läbides aega, et lasta GPSil igas olulises rajapunktis 4–10 minutit elu üle järele mõelda, ning tee talle elu võimalikult lihtsaks.

3. Kui oled rajainfo arvutisse laadinud, kontrolli selle sobivust kaardiga, vajaduse korral paranda sisse sattunud vead.

4. Ära unusta saadud teavet kontrollida ning ka teistele kättesaadavaks teha!

5. Aadressil gps.kolhoos.ee leiad juhised, kuidas hankida tasuta tarkvara ja ka võimaluse oma rajainfo veebi üles riputada.

6. Kui kasutad kellegi rajainfot, ära unusta saata autorile tagasisidet – olgu see siis lihtsalt tervitus või soovitus legendi/kaardiinfot täpsustada.