Sisukord

Juuli / August 2001

 

*Head lugejad - Heiki Kranich

TAIMED JA SEENED

*2002. aasta puu on pärn - Ann Marvet

Järgmise aasta puu valimisel osales ühtekokku üle 300 inimese, põhiliselt interneti kaudu. Ülekaalukalt võitis pärn (toetas 37% hääletajaid), pääsedes lõpuks "igavese teise" seisundist: pärn on püsinud aasta puu valimisel II kohal juba 1997. aastast.

*Segadused seedritega - Alar Läänelaid

*Põhjanarmik elab vananevas pargis - Erast Parmasto

Mõnegi torikulise viljakehad on nii ilusad, et need lausa kaunistavad parki. Juba varasuvest peale võib siin-seal näha suuri, ereoranže vääveltorikuid... Üks teine ilusate viljakehadega, kuid haruldane parkide ja puiestike seen on põhjanarmik.

*Umbaia kahvelmänd - Tõnu Ploompuu

*Järvselja Kuningamänd - Heino Kasesalu

LOOMAD

*Juuli loom - rukkirääk - Piret Pappel

Rukkirääk – punakaspruun lind, kelle kasv jääb rästa ja haki vahepeale – on salapärane lind. Vähesed inimesed on teda näinud, kuid hääle järgi tunneb rääku lapski: seda plekise kõlaga heli võib Eestis suveöödel sageli kuulda.

*Augusti loom - harilik kärnkonn - Piret Pappel

*Otsi konna Kagu-Eestist nagu nõela heinakuhjast ehk konnaseminarlaagri lühiaruanne - Riinu Rannap, Piret Pappel

15.–22. maini toimus Eestis juba teist korda rahvusvaheline herpetoloogide seminarlaager, millest peale meie konnahuviliste võtsid osa kahepaiksete uurijad Taanist, Hollandist, Poolast, USA-st ja Valgevenest.

*Kraavielukate akvaarium - Marko Valker

*On ämblik? - Ei ole ämblik! - Enn Lumet

*Koerhundid - müüdid või tegelikkus - Harri Valdmann

*Mammutid Eestis - Lembi Lõugas

Puurmani lähedalt leitud kahele mammuti purihambale on tehtud radiosüsiniku määrang, mille järgi nende vanus ei ületa 10 000–10 500 aastat. Kui see vanusemäärang on õige, siis võisid umbes kümme tuhat aastat tagasi mammutid veel Eestis elada.

LOODUSKAITSE

*Mürkained tulevad tuule ja veega - Ott Roots

*Mis toimub Kõnnumaa maastikukaitsealal? - Lembi Sepp, Tiit Petersoo

MAAST JA ILMAST

*Pargid rikastavad maastikku - Urve Sinijärv

Kui rääkida parkidest looduse mitmekesisuse sarjas, peab alustama tõdemusest, et nad polegi ju meie looduse pärisosa. Ent nad annavad tunnistust sellest, kuidas inimene eri aegadel on tahtnud näha loodust ja selle ilu enda ümber.

*Osmussaare "krokodillid" ja geoloogilised katastroofid Loode-Eestis - Kalle Suuroja, Tõnis Saadre

*Abstraktne kunst rahvuskivil - Urve Rukki

*Anuristi kivi - Mauri Mändoja

REIS JA MATK

*Kolm aastakümmet samal rajal - Ann Marvet

Rada Tammsaare tagamaile – mööda kunagisi soosildu kaugematele väljamägedele ja edasi läbi tõeliste kõnnumaade Matsimäele märgiti maha 1972. aastal. Aga loodus ise on aastakümnetega tublisti muutunud.

*Kepsuga rappa - Peeter Marvet

Et kõik ausalt ära rääkida, tuleks vist alustada ühest perekondlikust rattamatkast, mille lõpp-punkt otsustas olla 20 kilomeetri kaugusel kohast, kuhu esialgu plaaniti jõuda...

*Oli see nüüd või ei olnud... - Sirje Madisson

*Missomaa - kolmõ ilma veere pääl - Pille Saarnits, Jüri Jagomägi, Vaino Kenk ja Lui Niilo

*Nelgisaared (2) - Sulev Kuuse

*Rahvuspark Kaljumäestikus - Egle Kaur

*Monument Valley on navahote pühamu - Hendrik Relve

MIKROMAAILM

*Salapärased "aeglased viirused" prioonid - Lauri Peil

VARIA

*Haljad katused - nägusad ja vajalikud - Pille Koorberg

Juba sajandeid tagasi katsid taiplikud majaomanikud Norras hoonete katuseid kasetohu ning mätastega. Tänapäeval on selline ehituskultuur asendumas moodsamate kerghaljastuskatustega, millel on peale esteetilise väärtuse ka mitu olulist linnaökoloogilist ülesannet.

*Eesti Noorte Looduskaitse Ühing - Kadri Säde

*Mina ja kitsed - Jüri Pino

*Selle aasta keskkonnapreemiad

*TA Looduskaitse Komisjonis

*Geograafi ja kliimauurija Ants Raigu sünniaastapäev


FOTOD VÕI JOONISTUSED: FRED JÜSSI, ARNE ADER, REIMO RIVIS, KRISTI JAANUS, HANNES PEHLAK, ?, URVE SINIJÄRV, ANN MARVET, ?, ALFRED FORSTER AG