|
 |
 |
|
|
Mudakonn.
|
15.–22. maini toimus Eestis juba teist korda rahvusvaheline herpetoloogide seminarlaager, millest peale meie konnahuviliste võtsid osa kahepaiksete uurijad Taanist, Hollandist, Poolast, USA-st ja Valgevenest. Kui eelmisel aastal keskenduti Lääne-Eesti kahepaiksetele, siis nüüd oli põhieesmärk uurida Kagu-Eesti haruldaste kahepaiksete heaolu.
Kagu-Eesti – haruldaste kahepaiksete kodu
Miks just Kagu-Eesti?
Eestis elavast 11 kahepaikseliigist on enim ohustatud rohekärnkonn (Bufo viridis), kõre e. juttselg-kärnkonn (Bufo calamita), mudakonn (Pelobates fuscus) ning harivesilik (Triturus cristatus). Neist kaks – rohekärnkonn ja mudakonn – elavad peamiselt just Kagu- ja Lõuna-Eesti liivase pinnasega aladel, Peipsi ja Pihkva järve rannikul ning Piirissaarel. 1980. aastatel oli rohekärnkonn selles piirkonnas veel üsna tavaline; neid võis näha öösiti külatänavatel ringi ronimas või kuulda siristamas väikestes lompides ja tiikides.
Varjulise eluviisi ning vaikse häälitsusega mudakonn on alati olnud üsna vähetuntud, seepärast on tema kohta ka märksa vähem leiuandmeid. Päris hästi tuntakse siiski mudakonna hiigelkulleseid – lombilotte –, kes võivad olla mitu korda täiskasvanud loomast suuremad. Et mudakonna kulleste areng kestab palju kauem kui teistel kahepaiksetel, võivad kullesed ka veekogudesse talvituma jääda.
Kolmas haruldane kahepaikne, keda võib Kagu-Eestis näha, on harivesilik. Tema on, tõsi küll, levinud hajusalt kogu Eestis, kuid vähese uurituse tõttu pole selle liigi kohta põhjalikumaid andmeid.
Kadunud konna otsinguil
Viie seminaripäeva jooksul tehti uurimiskäike teadaolevatesse rohekärnkonna ja mudakonna leiukohtadesse Värska ja Räpina ümbruses, Pihkva ja Peipsi järve kaldaalal kuni Rootsikülani, Emajõe-Suursoos, Piirissaarel, Otepää looduspargis.
Seminarlaager hõlmas ka ettekandeid, arutelusid ja praktilisi õppusi. Räägiti Eesti, Taani, Poola ja Valgevene kahepaiksete praegusest olukorrast, arvukuse muutustest ja selle põhjustest. Arutleti võimalike kaitsemeetmete ning nende tõhususe üle. Laagris osalejaid õpetati ka eri arengustaadiumis kahepaikseid määrama.
Uurimisretkedel selgus, et rohekärnkonna ega ka mudakonna olukord pole sugugi nii hea kui võis loota kümne aasta vanuste andmete põhjal. Viis ööd-päeva kestnud pingeliste otsingute tulemusena leiti rohekärnkonna vaid Piirissaarelt. Ehk nagu iseloomustas olukorda Taani rohekärnkonnauurija Lars Christian Adrados: otsisime seda liiki nagu nõela heinakuhjast!
Mudakonna kohati lisaks Piirissaarele veel Ninakülas, Rootsikülas, Emajõe-Suursoo looduskaitsealal ning Värska ümbruses.
Kuhu konn kadus?
Miks on need liigid nii haruldaseks muutunud?
Paljud endised mudakonna ja rohekärnkonna kudemisveekogud on kinni kasvanud ja võsastunud. Suured niidualad Pihkva ja Peipsi järve ääres, mida varem karja- ja heinamaadena kasutati ning kus madalaveelised lohud-lombid rohekärnkonnadele suurepäraseid kudemisvõimalusi pakkusid, on kulustunud, roostunud või võsastunud.
Paljud endised linaleoaugud – mudakonna varasemad kudemispaigad – on kinni kasvanud, kinni varisenud või hoopis prahipanipaikadeks muudetud. Värska kandist pärit zooloog Nikolai Laanetu nentis, et kahepaiksetele on hukutavalt mõjunud ka viimasel viiel aastal aset leidnud niidualade igakevadine kulupõletamine.
Rohelistel konnadel ja kõrel läheb paremini
Murettekitavate tulemuste taustal selgus uurimisretkede käigus ka üht-teist rõõmustavat. Nii avastati Kagu-Eestis kümmekond uut harivesiliku leiukohta. Harivesilik on Lääne-Euroopas hävimisohus kahepaikne, kelle tarbeks moodustatakse Euroopa Liidus kaitsealasid.
Samuti sai selgeks, et roheliste konnade (tiigikonn – Rana lessonae ja veekonn – Rana esculenta) olukord Kagu-Eestis on väga hea ning arvukus tõusuteel. Nikolai Laanetu arvates on sellele suuresti kaasa aidanud koprad: nende tegevuse tõttu üleujutatud alad on rohelistele konnadele sobivad elupaigad.
Konnaseminari lõpupäevad veetis rahvusvaheline seltskond Lääne-Eestis. Siin jätkati peamiselt eelmisel aastal alustatut: aidati Matsalu looduskaitseala töötajatel taasasustada kõrekulleseid karjatatavatele rannaniitudele just selleks kaevatud lompidesse. Sel kevadel toodi nendesse veekogudesse kõrekulleseid lähedal asuvatest karjääriasurkondadest. Kõrekullestega asustati kudemisveekogusid ka Pärnumaal.
|
