Turumajandusele suundumise tuhinas on müügi-ostu surve alla sattunud majanduslikult seni üsna tähelepanuta jäänud, ent Saaremaale ometi väga oluline liik – harilik kadakas. Praegu siinsetes kadastikes toimuvast annavad märku ajakirjanduses aeg-ajalt ilmuvad lood üldnimetusega
Mida tegelikult õieti tehakse ja millises ulatuses, sellest pole kellelgi täpset ülevaadet. Asuvad ju kadastikud majanduslikus mõttes valdavalt tagamaadel ja see annabki võimaluse saamameestel rahulikult "nohistada".
Mõningail hinnanguil jagub Eestis kadastikke vähemalt 100 000 hektarile, millest suurem osa jääb tagasitaotletavale eramaale. Maaomanikud on kadakaid raiudes lähtunud omandiõigusest ja toiminud oma äranägemise järgi. Nii kaovadki tasahilju, aga pidevalt meie ilusamad ja kõrgemad kadakad ning kadastikud. Seni, kuni ei tulda raiuma just kellegi kodukadakat või teeäärseid ilupuid (mida on ka juba juhtunud), suurt kära ei tõuse.
Omaette küsimus on kadastikes tehtud raiete (lageraiest kuni vabavalikraieni) kahtlane kvaliteet ja töökultuur: "langid" on äärmiselt tuleohtlikud, sest madalamate, kasvama jäetud kadakate vahel vedeleb rohkesti eri pikkuse ja jämedusega latvu (praegune turg nõuab kadakapuitu ladva läbimõõduga alates 5 cm) ning oksi. Oskamatu ja hooletu langetaja risustab rannaalade ja karjamaade kadastikud aastakümneteks 30–50 cm kõrguste kännutüügastega, mis võivad vigastada loomi ja inimesi.
Tundub, et nõnda jõuame üsna kiiresti olukorrani, mille eest on meid korduvalt hoiatanud naabersaarte Gotlandi, Alandi ja Bornholmi asjatundjad: hävitame oma ilusad kõrged kadakad ja nauditavad kadastikud, risustame ja vaesestame maastikupilti, vähendades samal ajal kohalikke ettevõtlusvõimalusi.
Probleemi ees seistes tõdeme, et teame liiga vähe selleks, et otsustada.
Esimese sammuna peaksime väärtustama kadaka kui liigi ja kadastikud kui hinnalise loodusvara Eestimaa jaoks. Osa kadaka majandusliku kasutamise võimalusi on kindlasti veel avastamata. Väärtustada aitab kahtlemata Olev Toometi ettepanek tunnistada kadakas eestlaste rahvuspuuks (Eesti Loodus 1995, nr. 3) ning selle liigi kuulutamine tänavuse aasta puuks. See hoiab kadaka meie tähelepanu keskmes ja sunnib arutlema tema väärtuste üle.
Et täpsustada kadaka kui liigi majandusliku kasutamise võimalusi tänapäeva tehnoloogilistes tingimustes, peaksime koondama kõik teadaoleva ning korraldama uuringud teabelünkade täitmiseks. Sellealase katse tegi Saarte Instituut 1993. aastal, püüdes käivitada uurimisprojekti "Kadakas". Taheti selgitada kadaka varud ja kasutamise võimalused ning tingimused, saada teaduslikud põhjendused ja soovitused kadastike majandamiseks ning kaitsmiseks. Paraku ei leita projektile rahastajaid, mistõttu selle käivitamine lükkub aina edasi. Tundub, et üks kadastike kaitsemehhanisme eraomanduse tingimustes saakski olla
Praegu ei saa rääkida kadastike majandamisest selle sõna otseses tähenduses. Kirjanduse põhjal võib vaid eeldada ja tunnetada tegelikke võimalusi nii meditsiini, kulinaaria, parfümeeria kui ka käsitöö jm. alal.
Kui eriti väärtuslike üksikpuude kaitset saab korraldada looduskaitseseaduste alusel, siis tervete kadastike hoidmiseks puudub praegu kindel tugi. Saare maavalitsuse määrusega 1993. aastast on kehtestatud kord, et kasutamist leidva või müügiks varutava kadaka raieks tuleb taotleda lähimast riigimetskonnast raieluba. Seda nõutakse ka põllumaa või karjamaa rajamise ettekäändel tehtavate ulatuslike raiete puhuks.
Võimaluse kaitsta kadastikke annab ka planeerimis- ja ehitusseadus. Selle alusel tuleb koostada valla üldplaneering ja kõigis maakondades kinnitada nn. maakonna planeering 1998. aasta juuliks. Planeerimisel on võimalik arvele võtta ja hinnata kadastikke kui olulist maastikuelementi ja määratleda nende ülesanne ning tähtsus vallale või maakonnale. Lääne-Eestis ja saartel on ju kadastikud olulised oma näo ilmestajad ning nende hoidmine vajalik vähemalt turistide ligimeelitamiseks.
Riiklik metsamajandussüsteem on püüdnud kaitsta väärtuslikumaid kadastikke, arvates nad metsaga metsamaa kategooriasse ning allutades nii metsaseaduse ja raieeskirjade kontrollile. Saare maakonnas on üle 6700 ha puhtaid kadastikke, millest umbes kolmandik (2202 ha), kõige ilusamad, ongi nõnda arvele võetud (1986. a. metsakorralduse andmed). Otseselt looduskaitse all on ligi 1400 ha kadastikke. See on võimaldanud vältida suuremaid röövraieid ja taganud pideva järelevalve.
Ent mure on eramaade kadastike pärast, sest "jõuga" neid metsamaaks suruda ei saa: väga aeglase kasvu tõttu ei anna kadastik metsaga metsamaale nõutavat puidu juurdekasvu (üle 1 tm/ha aastas), kuigi näiteks 50-aastase keskmise kadastiku hektaritagavara võib ulatuda 10–15 tihumeetrini.
Samas ei ole maaomanik üldse huvitatud kehvapoolse metsamaa omamisest, sest selle maks tuleb oluliselt kõrgem kui muult maalt. On loomulik, et maaomanik otsib endale kõige odavamat maksuvarianti ja teeb kõik selleks, et kehva metsamaad mitte enda arvele saada. Pealegi võib praeguse raiekorra kohaselt teha mittemetsamaal raieid oma äranägemise järgi. Nii need röövraied jätkuvadki.
Võib-olla õnnestub päästa üksikuid eriti väärtuslikke kadastikke, vormistades nad kaitstavate taimekooslustena ning kehtestada siis nende majandamise kord juba kaitse-eeskirjana.
Kindlasti hakkab maaomanikke huvitama võimalus oma
Kadastik võib ju ilus olla, aga ega keegi selle ilu eest maksa. Lihtsustatud turuvariant – "kadakas kaubaks" – juba tõotab midagi: kirves sisse, jämedam puit välja ja kiiresti rahaks. Tunnetuslikult võib väita, et kadaka väärtus loodusvarana ja toormena on kindlasti suurem kui praegu arvata osatakse. Sellest lähtudes võiks uudse võimalusena kaaluda kadaka nn. majanduslike kaitsealade loomise võimalust ja vajadust. Eesmärk – tagada selle loodusvara kaitse ja säästlik majandamine. See eeldab heal tasemel majandusanalüüse ja kalkulatsioone.
Esialgu aga mõned maamehelikud rehkendused. Tundub, et kadaka (väga) väärtuslik puit on turul tugevalt alla hinnatud. Puitu ostetakse tüki, ruumimeetri või tihumeetri hinnaga. Kadakapuitu tuleks aga müüa hoopis k a a l u järgi. Eesti turul on seni teada järgmised kokkuostuhinnad:
* kadakateibad (kuni 2 m, ladva läbimõõt
alates 5 cm) – 1–1,3 kr tükk;
* kadakapuit (eri pikkuse ja läbimõõduga) –
kuni 400 kr/tm;
* kadakast suveniir (keskmise kaaluga 100 g) – keskmine hind
130 kr tükk (suuremad ja väärtuslikumad kuni 600
kr tükk).
Esimene rehkendus. Metsamaterjali mahutabelite järgi (kadakapuidu kohta pole neid tehtud) võib arvata, et tihumeeter kadakapuitu annab kokku ligikaudu 100 jämedamat teivast. Turuhinna alusel saaksime nende eest kokku 130 kr, tehes aga tagasiarvestuse tihumeetri hinnast (400 kr/tm), saame ühe teiba hinnaks 4 kr – kolm korda rohkem!
Teine rehkendus. Arvestades ühe kadakase suveniiri keskmiseks kaaluks 100 g ja suveniiri keskmiseks müügihinnaks 130 kr (turuhind Kuressaares), siis saame 1 kg töödeldud kadakapuidu tinglikuks hinnaks ligikaudu 1300 kr. Võtame puidu osakaaluks suveniiride hinnas tagasihoidlikult 10%, ja selgub, et kilogramm kadakapuitu võib maksta 130 kr. Teades, et tavaline kahemeetrine jämedam kadakateivas kaalub vähemalt kilo, saame ühe teiba hinnaks 130 krooni – 100 korda rohkem!
Kolmas rehkendus. Arvestades tihumeetri õhukuiva kadakapuidu mahukaaluks umbes 670 kg (kirjandusest ei ole õnnestunud leida tegelikku mahukaalu) ja teades selle tihumeetri praegust turuhinda (400 kr), saame 1 kg puidu hinnaks ainult 0,60 kr...
Neljas rehkendus. Oletades, et 8-tunnise tööpäevaga jõuab keskmises kadastikus välja valida, raiuda, laasida ja müügikohta koondada umbes 100 teivast ja arvestades sellise päevatöö tasuks koos tööriistade kuluga ligikaudu 200 kr, peaks ühe teiba müügihind olema vähemalt 2 kr. Edasi rehkendades saaksime kilogrammi kadakapuidu hinnaks vähemalt 2 kr, seega tihumeetri hinnaks vähemalt 1340 kr.
Niisiis, kadakapuit on praegusel turul tugevasti allahinnatud, see ei ole võrreldav puidu tegeliku väärtusega ega korva tööjõu kulu selle ülestöötamisel. Muidugi on esitatud rehkendused väga ligikaudsed, kuid näitavad siiski suuna kadakapuidu õigele hinnale. Kindlasti on kadakapuidul ka väljaspool Eestit oma hind, sest suuremad kokkuostjad ongi vahendajaist välisfirmad. Eksport iseenesest pole taunitav, aga peaksime küsima oma kauba eest ikka õiget hinda. Pealegi võime nõnda odavalt müües jätta kohalikud käsitöömeistrid edaspidi toorme ja teenistuseta.
Puidu kõrval on kadakal meie jaoks veel teine silmaga nähtav, käega katsutav ning müüdav hüve – kadakamarjadeks kutsutavad lihakad käbikesed. Eestis pakutakse selle väärt toorme eest järgmist hinda:
apteegid – keskmiselt 20 kr/kg,
AS Liviko ja AS Remedia – kuni 40 kr/kg,
välisturg – kuni 4 DEM/kg.
Kirjanduse andmetel võib hektar keskmist kadastikku kasvatada aastas 50 kg marju, heal vilja-aastal kuni 500 kg (kuivkaalus). Võttes kokkuostuhinnaks ligikaudu 30 kr/kg (selle raha eest on inimesed meelsasti nõus korjama), saame kadastikuhektarilt umbes 1500 kr aastas, vilja-aastal 15 000 kr. Kui kadastik kannab marju vähemalt 40 aastat, siis võiks selle aja jooksul teenida hektarilt vähemalt 60 000 kr, vilja-aastaid arvestades hoopis rohkem. Praeguste puiduhindade juures oleks võimalik 40-aastase kadastiku raiumisel saada ainult 4000–6000 krooni hektarilt – ühel korral!
Marjaraha ei ole sugugi väike sissetulek kehvalt maalt, nii et tasuks mõelda, enne kui kirvega kadastikku tõtata. Teades veel, et marjakandvust saab mitmete agrotehniliste ja selektsioonivõtetega suurendada, võib peaaegu väita: kadastikke tasub majandada ja hooldada eelkõige "marjamaana".
Kui turuhindade suhe püsib, siis võiks küll loota, et suur osa kadastikest saab kaitstud nende omanike majandushuvide tõttu. Omanik saaks pidevat tulu marjadest ja lisatulu hoolduse eesmärgil välja raiutud kadakaist. Oskuslikult hooldatud kadastikest saadav kogusissetulek võib osutuda äraarvamatult suureks.
Et see nõnda kujuneks, vajab maaomanik oskusteavet juba mitme eriala asjatundjailt: metsameestelt, meedikuilt, keemikuilt, botaanikuilt ja paljudelt teistelt. Ja kui kadakale on tänapäeva majanduses taasleitud tema väärikas koht, siis lahenevad kergemini ka kadastike kaitse probleemid.
Teda on peetud elujaatavaks. Praegugi on saartel kombeks lisada sünnipäevakimbule või -kingile kaunistuseks kadakaoksake. Ka noorpaari pulmaauto vanikud põimitakse tihti kadakast. Bioväljade suhtes tundlikud inimesed väidavad, et kadakal on inimesele tugevalt positiivne ja pingeid vähendav mõju. Vanarahvas ütlebki, et kadakakepid aidanud nõiduse ja kodukäijate vastu.
Paljudes taludes on kadakaid hoitud õue või väravapuuna ja rannatee või karjatee tähisena. Saaremaal öeldakse: "Kadaga marja otsas on rist, seepärast kardab kurat kadakid".
Kui lõpetuseks lisada, et ühelgi teisel rahval ei mängi kadakas nii suurt osa maastiku ilmestamisel ja nii olulist rolli rahvakultuuris, rahvameditsiinis ja käsitöötavades, nagu eestlastel, siis võiks põhjamaade küpressiks nimetatud kadakas saada kord auga eestlaste rahvuspuuks.