Sisukord

Mai/Juuni 1996

Kummalised rõngad kadakate vahel - K. Kalamees

Kas kosmosetulnukate jäljed? Oh ei, asi on hoopis proosalisem... Nähtust kommenteerib seeneteadlane.

Datlid - K. Kask

Datlipalm on maailma vanimaid kultuurtaimi. Egiptlased on seda kujutanud seinamaalingutel juba 3200 aastat enne Kristust.

Õlgkollased hernetaimed - E. Padu ja M. Leht

Miks mõni taim jääb klorofüllita? Ilmselt põhjustavad seda mutatsioonid geenides.

Mets-kuukress tolmhallis metsas - E. Annuka, J. Rauk, M. Šestakov

Paekalda aluste laialehiste metsade taim , kes mujal Eestis on õige haruldane, tunneb end ülihästi Kunda linna piiril tsemenditolmuses metsas.

Kes leiab nisulille? - S. Eilart

Nisulill ehk äiakas on üks vanimaid põlluumbrohte. Veel viiekümnendatel aastatel kasvas see kaunis tumeroosade õitega lill Eestimaa põldudel, kuid nüüd on ta umbrohutõrjele alla jäänud. Juba aastaid pole botaanikud seda taime kohanud. Äkki keegi Eesti Looduse lugejaist leiab?

Nii nad meid vaatavad! 3. Ämblikud - U. Tartes

Proovige vaid ämblikule läheneda - teatud kauguselt märkab ta Teid kindlasti!

Linnurahva ühendusel veel veerand sajandist puudu - T. Jüriado

75 aastat on möödas ajast, mil Tartu Ülikooli aulas peeti Eesti Ornitoloogiaühingu asutamiskoosolek. Toomas Jüriado vestluskaaslasteks on meie tegevornitoloogidest üks kõige pikema staaþiga mehi - Vilju Lilleleht ja EOÜ direktor Jaanus Elts.

Toonekurge on peetud pühaks linnuks - M. Hiiemäe

Valge-toonekurg pole meie uskumustes mitte ainult titetooja - selle Eestisse sisserännanud linnuliigi käitumise põhjal saab ennustada palju muudki.

Kõvera nokaga lind - J. Elts

Ornitoloogid on valinud 1996. aasta linnuks kõvera nokaga sulelise - suurkoovitaja.

Miks kalad vahel kentsakalt ujuvad? - Z. Merilo

Kalade üks salapärasemaid haigusi on ihtüofonoos. Seda tõbe tasub ära tunda nii kalakasvatajal kui akvaariumipidajal. Ka Uljaste järves avastati 1981. aasta sügisel haiguspuhang.

Muld ja vihmaussid - M. Ivask

On nii, et nagu muld, nii vihmaussid. Ja vastupidi, mulla olukorra üle saab vihmausside järgi otsustada.

Lahemaa rahvuspark 25 - olla või... - E. Kask

Eesti esimese rahvuspargi sünd veerandsada aastat tagasi oli uue ärkamisaja tegelik eelaimus. Meie, eestlased, võtsime ta kohe omaks kui tulevikulootuse: sündis ta ju ajal, mil sõna "rahvus" oli peaaegu et tabu. Ent pärast seda, kui laulev revolutsioon Eestimaale tõelise vabaduse tõi, kaotas rahva lemmik tublisti oma külgetõmbejõudu ning eheda looduse hoidmine seal hakkas kohati inimesi lausa segama...

Kas õnnestub päästa kadastikke? - L. Filippov

Saarlased kipuvad oma ilusamaid kadakaid odava raha eest võõrastele maha müüma! Siit leiad rehkendused selle kohta, mida meie kadastikud tegelikult väärt on.

Laulumaade aare - R. Nykänen

Karjala põlismetsad on ohus, sest sealt saab jämedat palki, mis maksab head raha.

Igaüks vajab ruumi - A. Lõhmus

Püsiväärtuste juurde peab igaüks ise jõudma. Ka metsade majandajatel tasuks neid otsida. Sest nad on kogunud liialt palju eetiliselt odavaid mõtteid.

Jakobi tamm hävimas - F. Puss

Kui põlispuul variseb tugev haru, kas tuleb siis hiiglane maha kanda?

Ükski põlispuu pole igavene - V. Ranniku

Iga põlispuu saatus tuleb otsustada eraldi.

Tuhandekroonine lillekimp heinamaalt? - A. Palo

Mis maksab kaitsealuse taime hävutamine või rikkumine? Kommentaar Keskkonnaministeeriumi Teatajas nr. 5/6 ilmunud trahvimääradele.

Ära häiri loomi! - U. Timm, K. Roht

Millest sõltuvad trahvimäärad, kui loomadele on tekitatud mingil moel kahju?

Üügu-Kessulaiu pangad - geoloogiline võti siluri ajastust - H. Perens

Autor tutvustab matkajale vaatamisväärseid ja ühtlasi teaduslikku huvi pakkuvaid randu Muhu põhjarannikul ja Kessulaiul, kus paljanduvad iidsete troopiliste merede kivistunud rifid.

Kui meelisalaks on geoloogia - K. Kajak

Ülevaade Eesti noorgeoloogide tegevusest rohkem kui kahekümne aasta jooksul.

Kips - T. Pani

Mõistega KIPS seostub mingi ettekujutus arvatavasti kõigil: üks mõtleb kipslahast, teine kipskrohvi, kolmas kipsist skulptuuri, neljas kivimit, viies läbipaistvaid kristalle jne. Ja kõigil neil on õigus...

Mis maksab Eesti rauamaak? - K. Suuroja

Geoloog Kalle Suuroja sulest selgub, kus ja kui sügaval asub meie rauamaak ning miks me seda praegu kasutada ei saa.

Surmaorus - T. Speek

Autor jagab reisimuljeid Ameerika Ühendriikide ühest omapärasest rahvuspargist, kus on mõõdetud läänepoolkera kõige madalam punkt ja kõige kõrgem temperatuur.

Naljalood ornitoloogidest

Kutselised ornitoloogid Andres ja Leho naasesid päevinäinud Volkswageniga linnuvaatlustelt, roolis oli Leho. Äkki ütles Andres: "Vaata, üks ratas veereb tee peal..."