Lahkunud on inimene, tänu kellele väike Vellavere küla Tartumaal kaugele kuulsaks on saanud. Kahe kõrgharidusega põllumees, bioloog, katsetaja ja aretaja. Ilmatark. Nooruses oli Vadim Þelnin Valgamaal talusulaseks, kündis hobusega tundide kaupa põldu. Samal ajal jälgis taeva all tiirutavaid linde, jättis meelde nende käitumise seaduspärasusi, sai teada pesitsuspaigad. Looma- ja linnuriik oli talle hästi tuttav. Tal oli palju visadust, kuid vähe auahnust. Jalgrattal kinolinte mööda linna vedades, tummfilmidele ekraani taga saateks lauldes teenis ta endale kooliraha, ülikoolis õppimiseks ja laulutundideks. Suurepärane lüüriline bariton, väga hea lavalise välimusega pikk noormees – nii rääkis temast omaaegne ooperitäht Tooni Kroon, Þelnini noorpõlvekaaslane. Võib-olla oleks Þelninistki lavatäht saanud, aga tema läks Vellaverre nutriaid kasvatama ja lambatõuge aretama.
Mets ja nurm, vaba loodus oli selle mehe elukeskkond, seal tundis ta ennast hästi. Tal pole kunagi olnud autot. Kaks suve tagasi niitis ta veel käsivikatiga heina, kuus koormat sai varju alla vedada. Jänestele. Pärast rääkis: "Niidan tund aega ja äkki tunnen, väsinud olen. Imelik asi, varem nii ei olnud. Siis aga tuleb meelde, et õigus küll, ma olen ju juba kaheksakümmend viis."
Vellavere küla on vaikses kohas, künkad ja kuplid hoiavad kinni suure tuule. Tänavu talvel oli seal palju lund, paljudel hommikutel tuli Þelninil koos abikaasa Maimuga endid trepi eest lahti kaevata, üks rada üle õue tanumani, teine sauna juurde. Kahel pool radade kõrval seisis poolemeetrine väga puhas valge vall.
Kirjutuslaua taga oma kodu kõige suurema toa akna all istus Þelnin varahommikuti ja hilisõhtuti. Rohkem kui 60 aastat märkis ta iga päev üles välistemperatuuri. Tema käest võis aastate kaupa teada saada lindude tuleku ja mineku kuupäevad, esimese lume, kuuse- ja männiokaste langemise alguse ja lõpu.
Lahkunud on inimene, keda kogu Eestimaa väga austas ja armastas. Ta elas siin maailmas 87 aastat, kaks kuud ja 21 päeva, seda on lohutavalt palju. Tema vaimuerksus oli lõpuni lõppematu.
8. mail sängitati Vadim Þelnin Elva kalmistule.