Sisukord

Juuli 1996

Põdrakanep vanemale härrale - A. Paju

Miks just temale? Sest põdrakanepist - raiesmikel-põlendikel kasvavast kenast lillest - võib abi olla vanemaid mehi piinava haiguse - eesnäärme hüpertroofia korral.

Linaskite pulmatrall Endla järves - E. Traks

"Linaskid olid nii hoos, et jätkasid pulmatralli otse meie paatide läheduses." - nii kirjeldab 1991. aastal nähtut E. Traks. A. Kirsipuu, kes on aastaid kalu uurinud, teab öelda, et linask on portsjonkudeja, s.t. mari ei valmi mitte korraga, vaid kahe-kolme portsjonina, mis vastavalt valmimisele koelmule heidetakse. Suve jooksul on kaks-kolm "ühispulma".

Nii nad meid vaatavad 4. Putukate vastsed - U. Tartes

Rööviku tosinkonna silma vaateväljad ei kattu ja nii näeb ta enda ümber kogu aeg kahtteistkümmend eri punkti.

Puruvanad - omaette olijad - H. Timm

Enamiku inimeste jaoks seostub rahvalik sõna "puruvana" flegmaatilise olendiga, kes kõnnib vee all ringi torukujulises liivast, kividest või taimedest valmistatud majas. Nende teaduslik nimetus on aga ehmestiivaliste vastsed ja neid elab Eestis vähemalt 172 liiki.

Kadakavaablased - K. Voolma, M. Heidemaa

Kadakaga seotud entomofauna ei hiilga liigirikkusega. Siiski on mõned putukaliigid kohastunud eluks just kadakal ja kui juhtute kohtama raagus kadastikku, siis võivad selle peasüüdlaseks olla just kaks kadakavaablase liiki.

Kadakalinnud - A. Leito

Pajul istub pajulind, kuuse otsas kuuselind, männi otsas männilind, kase otsas kaselind. Kes nad tegelikult on? Pajulinnuna tunneb rahvas siisikest ja hänilast, kaselinnuna metsvinti. Kuuselind võiks olla kuuse-käbilind ja männilind männi-käbilind. Aga kuidas on lood "kadakalinnuga"? Kohe meenub kadakaladvas täksiv kadakatäks. Ja ega nime järgi teisi linde leiagi. Siiski on hulga sulelisi, kellele kadakas toitu ja katet pakub.

Kühmnokk-luik levib sisemaale - L. Rootsmäe, V. Lilleleht

Kühmnokk-luik pole Eestis elanud igivanadest aegadest saadik, ta on meie aladel uustulnuk. On teada, et esimesed paarid pesitsesid Saaremaa lõunaranniku lahtedel 1908-1928, kuid kadusid sealt jälitamise tõttu. Uuesti nähti neid suuri ilusaid luiki alles 1955. Aastal Virtsu lähedal. Sisemaale pesi rajama jõudsid nad aga alles 1959. aastal, kui üks paar üritas pesitseda Tartu lähedal Soitsjärvel.

EOÜ ootab teateid kühmnokk-luikede pesitsemise kohta postiaadressil EE2400 Tartu, pk. 227 või meiliga aadressil vlill@zbi.ee.

Segadus suur-konnakotkaga - A. Lõhmus

Kui küsite heausksena mõnelt ornitoloogilt, mitu kotkaliiki meil pesitseb, siis jääb vastus tõenäoliselt ebalevaks. Kimbatuse põhjuseks osutub - suur-konnakotkas.

Kullide "salasilm" - R. Mänd

Linnusilmal on veel üks seni vähe tuntud omadus, mis väärib tähelepanu. See on võime tajuda ultravioletset valgust.

See on kõigi kaitsealade mure

Hiiumaa laidude kaitseala juhataja Tiit Leito pani ameti maha - pärast 23 aastat hingega tehtud tööd. Miks?

Teist sellist siin lähikonnas ei ole... - T. Jüriado intervjuu V. Rannikuga

Eesti loodusmaasike sümboli mõtte algataja Veljo Ranniku: "Mulle tundub, et inimesed tegid ainuvõimaliku valiku: valisid välja tõesti Eestit väljapoole iseloomustava maastikulõigu."

Kuhu lähed, Vargamäe? - T. Timm

"…Tuli isesisvus ja jälle keeras kõik teisiti. Vägevaid kuivendussüsteeme ei jõua korras hoida ei lagunevad suurmajandid ega algajad talupojad. Kas neid ongi nii väga vaja, kui paljud heinamaad jäävad niitmata, põllud kündmata?"

Vooremaa järvistu kutsub appi - A. Kirsipuu

Vooremaa maastikukaitsealal asuvate omavahel Amme jõe kaudu seotud järvede veetaset on väljavoolu süvendamise teel korduvalt alandatud. Järvede elustikule on see tulnud kahjuks.

Lugu kaugetest tähtedest ja nende planeetidest 1 - L. Leedjärv

Kas mujal universumis võib olla elu? Kas leidub veel kusagil Maa-sarnaseid planeete?

Kuld - metallide kuningas - R. Raudsepp

Kulda ei ole kunagi meie maavarade hulka arvatud. Ometi pole käibetõde "ei hõbedat, kulda ei leidu me maal" päriselt õige.

Jämeda haavapuu ja ühepuulootsiku lugu - R. Tomson

Halliste, Raudna, Navesti ja teiste Pärnu jõestiku vete selle sajandi ühe elegantsema ühepuupaadi valmistas kahekümnendail aastail meistrimees Andres Riis.

Kus peaks ära käima? - I. Kask

Käia võiks mõnes Eestimaa servas, näiteks kagupiiril asuvates Piusa koobastes.

Kui ma Tasmaanias rahvusparki valvasin 1 - I. Kala

Järjeloo esimene osa Cradle Mountain - Lake St. Calri rahvuspargist, kus autor neli aastakümmet tagasi töötas.

Seitsmeteistkümnes juuli meie kalendris - Ilmar Kask

17. juuli on tähtis nii mitmegi ajaloolise sündmuse poolest. Tähtis on see veel ka selle poolest, et 60 aastat tagasi sündis üks ajakirja Eesti Loodus kauaagseid tegijaid – Ilmar Kask.