Hall

Milvi Jürissaar

Mis on hall? Meteoroloogias nimetatakse hallaks valget kristallilist sadet maapinnal, taimedel ja esemetel. Hall tekib õhus leiduvast veeaurust sublimatsiooni teel (veeaur läheb tahkesse olekusse) siis, kui vastav pind jahtub tugevasti maapinna efektiivse kiirguse arvel. Õhutemperatuur langeb alla 0 °C. Lisaks miinustemperatuurile on vaja tuulevaikust või nõrga tuulega ilma. Taevas on sel juhul kaetud väheste ülemise või keskmise kihi pilvedega. Eriti soodus halla tekkeks on täiesti selge öö.

Halla on huvitav vaadelda luubiga. Meteoroloogid uurivad halla ladestust traatidel, mille läbimõõt on 5 mm. Kui hall tekib tuulevaiksel ööl, on traatide ülemisel küljel näha üksteisest eraldi seisvad püramiidikujulised jääkristallid. Kui halla tekkimise ajal on nõrk tuul, siis võtavad jääkristallid kuusnurkse plaadikese kuju ja paiknevad traadil tuulepoolsel küljel.

Hallast eristatakse kristalset ja teralist härmatist. Vahel on üsna raske vahet teha, kas tegemist on halla või kristalse härmatisega. Selguse saamiseks kasutatakse peenikest juhet või niiti. Nimelt kristalne härmatis ladestub peenikesele juhtmele või niidile, hall aga mitte.

Kevadel ja sügisel on hall väga tavaline. Vähem teatakse seda, et talvel võib ta moodustuda lume pinnale, kui sulailmale järgneb selge tuulevaikne öö ning temperatuur langeb tugevasti.