Sisukord

Oktoober 1996

Kadakal on ristimärk otsas - M. Hiiemäe

Mida pajatavad kadaka kohta eri rahvaste tekke- ja seletusmuistendid?

Papaia e. harilik melonipuu - K. Kask

Melonipuuliste (Caricaceae) sugukonda kuuluv papaia (Carica papaya) pärineb troopilisest Ameerikast...

Nii nad meid vaatavad! 7. Roomajad - Urmas Tartes

Vaevalt on keegi endal tajunud ämblike, putukate või konnade pilke. Roomajate silmavaatega on asi teistmoodi. Neile on ammust ajast omistatud võime oma pilguga inimesi hüpnotiseerida.

Vesipapp - puhta vee lind - Jaanus Elts

Naljakas nimi sel musta kuuega ja valge rinnaga linnul. Ta on ka ainuke värvuline, kes suure heameelega vees armastab askeldada. Tõsi, vees käivad suplemas paljud linnud, aga vesipapile meeldib seal kohe nii väga, et vahel ei tulda pikka aega veepinnale.

Kernu seitsmekeeruline kadakas - H. Relve

Selle olevat kasvama pannud Rootsi kuningas Karl XII. Muuhulgas öelnud ta: "Ja kui see kadakas kord kuivab, läheb Eesti Rootsi valitsuse alla tagasi." Kernu kadakal on veel haljas üksainus oksatutt...

Miks Eestile on vaja seismoloogiajaama? - O. Heinloo

Kakskümmend aastat tagasi oktoobrikuus toimunud Osmussaare maavärin võimsusega 4,7 magnituudi ei tekitanud küll Eestis mandril mingisuguseid purustusi, kuid ometi ehmatas paljusid inimesi ja hämmastas ka teadlasi. See sai ajendiks luua taas Eestisse seismoloogiajaam.

Kus meil on uraani? - R. Raudsep

Uraani leidub Eesti maapõues nii kristalse aluskorra kui ka settelise aluspõhja kivimites üsna palju ...

Leedu kiviharulduste muuseum - A. Gaigalas

Oleme uhked oma rändkivide üle. Võib-olla oskaksime hinnata neid rohkemgi, kui teaksime, kuidas on lugu rändkividega Lätis, Leedus, Poolas, Saksamaal... Loode-Leedus Läti piiri lähedal umbes Klaipeda–Priekuli poolel vahemaal Skuodasest tosin kilomeetrit lõunas on väike Mosedise asula, mille lähedal asub Baltimaade vanim vabaõhu kivimuuseum. Sinna kutsub meid muuseumi akadeemiline juht geoloogia- ja mineraloogiaprofessor A. Gaigalas.

Hall - M. Jürissaar

Kured lähevad, kurjad ilmad,
haned lähevad, hallad tulevad,
luiged lähevad, lumi taga.

Rahvatarkus

Sel kuul looduses - A. Ader

Hiidpätside nõlvadel - A. Läänelaid

Pildiretk sügisvärvides Lapimaale.

Pruun rasvkude ehk miniradiaator loomades - Urmas Kokassaar, Mihkel Zilmer

Püsisoojasus pole olemas lausa iseenesest. Nähtus põhineb lihtsal füüsikalisel tõel - organismi soojuskadu ja soojusteke peavad olema samas suurusjärgus. Olukorras, kus ümbruskonna temperatuur langeb, on püsisoojastel imetajatel vähemalt kaks väljapääsu. Kõigepealt saab sooja toota lihasvärina abil. Sellisel juhul eraldub osa energiat soojusena. Seda oleme kõik kogenenud näiteks meidki vahetevahel haarava vappekülmana. Teine soojatootmisviis ei ole nii silmatorkav, kuid on vajalik sellegipoolest ning põhineb pruuni rasvkoe biokeemilisel eripäral.

"Soojakott" - Sulev Kuuse

Pruun rasvkude on nagu "soojakott", mis aitab loomadel talvituda või üle elada ebasoodsaid tingimusi. Tänu temale suudab organism hoida tasakaalus oma energeetilist bilanssi ja põletada ära ülehulgas olevat rasva, mis muidu akumuleeruks. Loomariigis on liigne rasvapadi kurjast, inimesega on asi lihtsam. Mõnedes kultuurides on pehmed ja ümarad vormid just pilkupüüdvamad ning meeliköitvamad olnud.

Kääride ja tangidega DNA kallal 2. Putukas, bakter ja kibe taim - Ants Kurg

Vaid keemiaga kahjurite vastu ei saa. Appi tuleb biotehnoloogia.

Tagakaane mõistatus

Mis sammal see on ja millisesse kaitsekategooriasse ta kuulub?