Nii nad meid vaatavad! Roomajad

Urmas Tartes

Vaevalt on keegi endal tajunud putukate, ämblike või konnade pilke. Roomajate silmavaatega on asi teistmoodi. Neile on ammust ajast omistatud võime oma pilguga inimesi hüpnotiseerida. Kui palju on selles teadmatusest ja legendidest ajendatud põhjendamatut hirmu, kui palju tegelikkust, ei tea. Palju sõltub "hüpnotiseeritavast".

Roomajad eristavad värvusi halvasti või ei erista neid üldse. Silma võrkkestas paikneb neil tavaliselt kahte tüüpi kepikesi (või kolvikesi), kuid leidub roomajaid, kelle võrkkestas on ainult ühte tüüpi fotoretseptoreid. Et kohaneda lähedale ja kaugele vaatamisega, tuleb sisalikel, erinevalt kahepaiksetest, muuta silmaläätse kuju. Maolistel nihkub ikkagi silmalääts. Roomajate närvisüsteem valib nägemise kaudu saadavast informatsioonist välja eelkõige liikuvad objektid. Paigalpüsijad neid eriti ei huvita.

Foto ["Kui tahate looduses mõne roomaja silmi uurida, on r ä s t i k u asemel parem otsida mõni mürgita "kõhulkõndija"]: Villu Anvelt (LF arhiiv)