Leedu kiviharulduste muuseum

Algirdas Gaigalas

Mosedise ümbruse maa on kivine, kuid Vaclavas Intas hakkas neid oma tallu veel juurde koguma. Ta leidis mõttekaaslasi kultuuritegelaste ja looduskaitsjate seas ning 1965. aastal õnnestus panna alus muuseumile. V. Intasest sai muuseumi direktor.

Praegu hõlmab muuseumi territoorium kaheksa hektarit Bartuva jõe orus. Ruumiekspositsioon paikneb endises vesiveskis.

Rändkivid on välja paigutatud vastavalt oma päritolule: Ida-, Kesk- ja Lääne-Soome, Soome laht, Ahvenamaa saared, Botnia laht, Kesk- ja Põhja-Rootsi. Leedusse jõudsid nad viimase jääaja jooksul 70 000 kuni 13 000 aastat tagasi.

Edasi on kivid rühmitatud mitmesuguste motiivide järgi, arvestades maastikulist kujundust. Üksikuid kivirühmi ühendab teerada, mis on tehtud Jotnia liivakivi mitut värvi plaatidest. See liivakivi on tekkinud Skandinaavia alal 600 miljonit aastat tagasi pudedatest liivadest, mis aegade jooksul tihenesid ja kõvastusid. Plaatidel võib näha viresid, mis on tekkinud kunagi veevoolude, lainete või tuule mõjul.

Suur on Viiburi rabakivi (soome rapakivi tähendab tegelikult rabekivi) rändrahnude kollektsioon. Kivimi murenemine ongi selgelt näha, pinnalt on välja kukkunud ovaalseid ovoide; mõnedel kogukatel rabakividel leidub suuremate ovoidide sees veel väiksemaid.

Satakunta diabaaside (Soome edelaosast pärit rändkivid) plats jätab mulje karjatatavatest lammastest.

Mosedise vabaõhuväljapanekute struktuuri põhjal võime kujutada ette, millistes tingimustes need kivimid kord maapõues kujunesid. See sündis maapõues kümnete kilomeetrite sügavuses suure rõhu ja kõrge temperatuuri juures. Ilmekalt on surve näha bretšas, mis koosneb amfibioliitide, gabro ja diabaasi purustatud tükkidest ja on tsementeerunud graniidi sisse.

Siinsele muuseumile on iseloomulik ka suur Läänemere rändrahnude kollektsioon: punane ja pruun porfüür, liivakivid, diabaasid ning mandelkivid. Huvitavad on mitmesugused rändrahnude aplikatsioonid, kus võib näha näiteks Põhja-Rootsi maastikku, Leedu kiviaedu, paganlikke kivialtareid, matuseehitisi jm.

Ingliskeelsest käsikirjast tõlkinud Ilmar Kask