Eesti kadakate edetabel: jämedaimate esikümme

Fred Puss

Puukujulised kadakad pole Eestile kuigi omased, aga neid on meie looduses alati olnud. Läbi aegade mäletatakse aga koguni hiigelkadakaid. Nii kirjutab Otto Wilhelm Masing oma tihti tsiteeritavas "Maarahva Nädalalehes":

Räppina kihelkonnas, Ahhunapallo kabbeli maal, on wanna kaddaka puud nähha, kel wiis sülda kõrgust, ja peäle kaks sülda jämmedust.1 Seest on ta õnes, ja mahhub kaks innimest sisse; temma latw haljendab; agga marju temma ennam ei kanna[1].

See kadakas olevat maha võetud juba enne Esimest maailmasõda ja selliseid hiiglasi Eestis enam ei leidu. Kadakaid, mille ümbermõõt ületab meetri, on Eestis praegu teada 29. Kõige rohkem, koguni üheksa neist, kasvab Harjumaal; Rapla maakonnas on teada neli, mujal juba vähem. Varasemast ajast on andmeid veel 28 nii jämeda kadaka kohta, kuid enamik neist on kuivanud. Mõned said hukka 1967. aasta augustitormis, mõne on hävitanud inimkäsi.

Vanuselt ei ole teadaolevad vanimad kadakad jäänud palju alla eakamaiks peetud tammedele: Eesti üht vanimat, praeguseks kuivanud Taressaare kadakat Viljandimaal peeti kuni 600-aastaseks. Põliskadakaid kuivamisest päästa on võimatu. Seepärast ei saa ka Eesti jämedaimate kadakate siin toodud esikümme olla lõplik. Pealegi võib olla kindel, et mõnigi väärikaist on veel avastamata ja mõõtmata...

1. Tüve jämeduselt Eesti suurim kadakas kasvab teadaolevalt Rapla maakonnas Metskülas, Lokuta talu lähedal põllul. Tüve ümbermõõt 201 cm.
2. Jämeduselt järgmine kasvab Viljandimaal Paaksima külast paar kilomeetrit lõunas Jõessaare talu heinamaal. 184 cm jämedune tüvi on vaoline: võimalik, et see on kokku kasvanud mitmest harust. Elujõuline puu (kõrgus 10,7 m) on ümbritsetud taraga.
3. Kübara kattai kasvab Põlva maakonnas Väike-Veerksu külas. Veerksu oja veerul kasvav puu haruneb 1,3 m kõrgusel kolmeks (harude ümbermõõdud 84, 68 ja 92 cm), tüve ümbermõõt on 180 cm, puu kõrgus 11 m. Püramiidja kadaka ühe haru latv on murdunud, kuid kaharust puul jätkub.
4. Harjumaa jämedaim kadakas kasvab Maeru külas. Talu järgi on ta saanud nime – Uuemõisa kadakas. Ümbermõõt on sel puul 169 cm ja kõrgus 7,5 m.
5. Eesti üks tuntumaid suuri kadakaid asub Viitnal, üsna Tallinna–Narva maantee ääres, kus ta pälvib möödujate tähelepanu oma ilusa küpressitaolise võraga. Kadaka latv küünib 10,3 m-ni ja 1,3 m kõrgusel on ta tüve ümbermõõt 169 cm. Sinna, harunemiskohale, on paigutatud raudklamber hoidmaks võra koos. Oma elujõudu ei paista kadakas veel niipea kaotavat.
6. Kadakase Saaremaa jämedaim on Oidika kadakas Hindu külas. Temagi tüvi haruneb, ent ümbermõõt pisut madalamal, rinnakõrgusel, küünib 166 cm-ni. Kõrgus 10 m. Kadakas kasvab kiviaial, kuid nigelast kasvupinnast hoolimata pole tal kuivanud oksi.
7. Harjumaal Suurekõrve külas Tihualuse–Tubademetsa tee läheduses kasvavast kolmest kadakast on üks kuivanud. Kahest jämedam on 150 cm-se ümbermõõduga, kõrgus 8,5 m.
8. Tartumaal Ahunapalu kalmistul on aegade jooksul kasvanud palju põliseid kadakaid. Alles on vaid kaks, neist suurem vajus juba üle viie aasta tagasi viltu ning seisab nüüd umbes 35° nurga all. Juba varem oli ta peaaegu kuivanud, senini haljendab vaid väike külgoks (umbes 1% võrast). Puu vanuseks on arvatud 330 aastat, tema tüve ümbermõõt on 141 cm ja püstisena oleks ta kõrgus 11,2 m.
9. Kärstna kadakas kasvab Võrumaal Paidra–Joosu tee ja Kärstna järve vahel põllul, Reinu pere lähedal. Varem olnud ta kaitstud taraga. Puu ümbermõõt on 139 cm ja kõrgus 13,5 m, seega peaks ta olema Eesti kõrgeim kadakas. Püramiidjas võra on veel täiesti elujõuline.
10. Eesti Looduses (1970, 5) on kirjutatud Laitse kadakatest, millest jämedaima tüve ümbermõõt oli juba siis 135 cm. See mahub teada- olevaist viimasena esikümnesse.

Kümnest jämedaimast on looduskaitse all kõik peale viimase. Kadakaid, mille tüve ümbermõõt küünib 130 cm ligi, on Eestis mitmeid, nende hulgas ka kõige kuulsam, Kernu keerukadakas (jämeduselt 13. koht). Hävinuid, mis oma mõõtmetelt oleksid mahtunud esikümnesse, olen loendanud koguni 15. Neist väärivad mainimist kadakas Uue-Karistes Ilbaku talu maal (tüve ümbermõõt 250 cm, täpsem teave tema kohta puudub), Laagri talu juures kasvanud kadakas Vasalemmas (220 cm), Taressaare kadakas Eestnurga külas (enne lõhenemist umbes 1930. aastal olnud ümbermõõt ligikaudu 260 cm, hiljem jämedamal harul 216 cm; puu kuivas lõplikult kümmekond aastat tagasi), Toodja talu kadakas Harjumaal Hageri pastoraadi lähedal (210 cm, murdus tormis 1967 ja kuivas järgmisel kümnendil) ja Mõemetsa-Uuetoa talu kadakas Pärnumaal Metsakülas (204 cm, kuivas juba 40 aastat tagasi). 180 cm jämedune Tagassaare kadakas Kuusiku külas (Rapla maakond) sõideti pikali traktoriga, vaid mõni aasta tagasi kuivasid Polli kadakas Rame külas (164 cm) ja Kirmsi kadakas (159 cm).

Palve lugejaile: mõõtke üle oma kodukandi jämedaimad kadakad – äkki kasvab just teie külas esikümne vääriline!

KIRJANDUS:
1. M a s i n g, O. W., 1823. Mõnda puist, mis wägga wannaks sanud, ja sellepärrast wägga sureks kasund. Marahwa Näddala-Leht, nr. 34.