Sisukord

November/Detsember 1996

Eesti kadakate edetabel - F. Puss

Eesti jämedaim kadakas kasvab Raplamaal Metskülas Lokuta talu maadel. Tema ümbermõõt rinnakõrgusel on 201 cm ja kõrgus 10,5 meetrit. Eesti kõrgeim kadakas (13,5 meetrit) kasvab teataolevail andmeil Võrumaal Paidra–Joosu tee ja Kärstna järve vahel põllul. Kuuldavasti selgitasid saarlased sel suvel oma kõrgeimat kadakat, kuid Eesti Loodusel ei õnnestunud selle kohta andmeid saada.

Triibulised taimed - M. Leht

Millest see tuleb, et mõne taime lehed on valgetriibulised või muidu kirjud? Selgub et ühest põhjust pole: kord on tegu kimääridega, kord klorofülli sünteesi määravate geenide ebastabiilsusega, kord viirustega, gram-positiivsete bakteritega või hoopis geneetiliste mutatsioonidega...

Diospüür - K. Kask

Puuviljade sarjas tutvume sedapuhku välimuselt tomatit meenutavate magusate mariviljadega, mida möödunud kümnendeist mäletame hurmaa nime all.

Kas kadakas või inimene? - J. Püttsepp

Luigetalvevaevad - F. Jüssi

Tallinna lahe rannas, lauluväljaku kohal võis rahvas läinud talvel jälgida vaatemängu, mida meie oludes harva näha saab.

Juhtum kühmnokk-luigega - L. Varblane

Lugu luigest, kelle söögitorru kuiv toit oli kinni jäänud ja mida abistamiseks ette võeti.

Nii nad meid vaatavad! 8. Linnud - U. Tartes

Terava nägemisega inimese kohta öeldakse, et tal on kullipilk. Sellele vanarahva tähelepanekule on teadus ainult kinnitust leidnud.

Ahju taga laulab kilk - V. Maavara

Hiina keisrikojas korraldatud omal ajal kilgivõistlusi. Võistluskilke valiti kõlava hääle, pikkade jalgade, suure pea ning laia tagakeha järgi. Neid hinnati kõrgelt ja toideti isanda verd imenud sääskedega: see pidi erilist jõudu andma.

Üks päev... - E. Kask

See on kogenud loodusepildistaja mõtisklus eetika üle. Ta tuleb järeldusele: Looduse pildistamine madaldab valuläve. Me muutume tundlikuks ümbritseva elu suhtes. Albert Schweitzer on selle lahti mõtestanud nii: "Järele mõeldes ja süvenedes leiab igaüks tee tõelise eetika juurde, selle juurde, mida nimetatakse aukartuseks elu ees." Jah, seda küll, kuid ainult j ä r e l e m õ e l d e s.

Inimese ja maailma kahekõne - L. Näpinen

Kui senine täppisteadus teenis põhiliselt maailma muutmise ülesannet, siis sünergeetika nihutab selle asemele maailma mõistmise ja sellega kohanemise püüde. Sünergeetika ehk iseorganiseerumise teooria Ilya Prigogine'i mõistes kaotab inimese ja looduse vastasseisu.

K. E. v. Baer ja külmunud Kara meri - E. Tammiksaar

Eesti aladelt võrsunud kuulus loodusteadlane oli ka oma aja silmapaistvamaid geograafe Vene Impeeriumis. Põhja-Jäämere uurimise käiku mõjutas Baer oma ideedega aastakümneid.

Mulla ülesanded looduses - R. Kõlli

Maakeral on sadade miljonite aastate jooksul kujunenud väga kirev muldkate. Polaarvöötmes on see väga õhuke, troopikas isegi kümneid meetreid paks. Ometi on kõigil muldadel palju ühist. Kõige olulisem osa mullast on nn mullaplasma, mis määrab mulla aktiivsuse.

Virumaa karst ja allikad - H. Kink

Lääne-Virumaal Pandivere kõrgustikul on levinud varjatud karst - paljudes kohtades kaob vesi salapäraselt maa alla. Maa-aluste salajõgede kaudu jõuab see vesi kõrgustiku jalamile, kus väljub võimsate allikatena.

Kuidas Haanja ja Võru külma-sooja omavahel jaotavad - H. Raudsepp

Haanja kõrgustikuga seostuvad mitmed Eesti ilma imed ja vigurid. Kord on mäe otsas külm ja orus soe, kord vastupidi. Siinkandis on registreeritud Eesti külmarekordeid.

Ikka Thoreau´st mõeldes - H. Relve

"Töötades umbes poolteist kuud aastas on võimalik katta kõik eluks vajalikud kulutused," väidab Thoreau omaenda kogemustest lähtudes. Artikli autor ei pea Thoreau´d utopistiks, vaid leiab, et oma peaga mõeldes, end täiustades võib jõuda inimväärse eluni ka siin ja praegu, meie tingimustes.

Killukesi Eestimaalt - O. Merivee

Kolm nädalat mööda Eestimaad, pildikesi kotkast, kodukultuurist ja kalurielust.

Kõver mets Hiiumaal - A. Kristjuhan

Sel kuul looduses - A. Ader

Kääride ja tangidega DNA kallal 3. Geenid põllul ja karjamaal - A. Kurg

Lehmade karjatamine on kõigile tuttav. Aga kuidas karjatada geene?

Miks juustud hallitavad? - U. Kokassaar, E. Talpsep

Saame teada juustu saamisloo nii ajaloolises plaanis kui ka tänase tehnoloogia poolelt ning sedagi, et hallitusjuust ja hallitanud juust on kaks iseasja.

Emme kutsus lapsed kokku... - T. Jüriado

Maailma suurim linnukaitseorganisatsioon BirdLife International on saamas 75. aastaseks. Kui tema partnerorganisatsioonide liikmeskond kokku liita, saame neid Euroopas tervelt 2 miljonit! See on armee, millega võib ja tuleb arvestada.

Lootsikutegijad Saarisool - A. Toht

Kumari preemia laureaadid

Sel aastal jagati Eerik Kumari nimeline preemia pooleks: laureaatideks kuulutati teenekas bioloogiaõpetaja LINDA METSAORG ning bioloogiadoktor, Eesti TA Looduskaitse Komisjoni esimees ARVI JÄRVEKÜLG.