Hea lugeja!

Eestimaa on rikas, väga rikas. Vähemalt sügiseses päikesehõõguses. Meie metsad ja pargid on siis täis kulda, sekka punast, pruuni, rohelistki veel.

Hõbedatki on palju. Talvine härmatisesäras kaasik on ilusamaid vaateid, mis inimsilmale üldse avaneda võib.

Kas me üldse oskame lõpuni hinnata, milline ilurikkus on meie kätes tänu aastaaegade vaheldumisele? Me oleme siin sündinud, kasvanud, töötanud-elanud. Oleme harjunud. Aga kui pinged kuhjuvad, tusameel ründab, aitab ikka ja jälle Eestimaa kaunis loodus, ürgne elu ja rõõmu läte.

Aeg-ajalt tasub nurka visata kõik argised sekeldused ja mured ning lihtsalt minna – loodusesse, inimese algkoju.

Üks aastaring hakkab jälle täis saama. Ka ajakirjale Eesti Loodus. Aasta viimane number on Teie laual. Ei tahaks väita, et see on just kohtulaud, aga veidi siiski on. Hinnangu ajakirja toimetuse ja arvukate autorite tööle annad ikkagi ju Sina, hea lugeja.

Oleme selle aasta jooksul püüdnud muuta ajakirja värviküllasemaks, mitmekesisemaks, toonud veergudele uusi (ja vanu, vahepeal kadunud) autoreid.

Meil on tõsiselt hea meel, et õnnestus tulevaste keskkonnaministrite otsing. Eestimaal on palju noori inimesi, kes mõtlevad meie elukeskkonna hoidmisele. Parimate ideed jõudsid ka ajakirja lehekülgedele.

Üllatavalt palju on inimesi, kes tunnevad hästi meie loodust. Tagakaane piltmõistatusele on tulnud sadu vastuseid, enamik neist õiged.

Juurde on tulnud mitu uut temaatilist sarja. Riikliku loodushoidliku mõtteviisi kandjana on lisandunud Keskkonnaministeeriumi Teataja. Ehk on lugejad ka märganud, et mõned aastakäigu numbrid on olnud tavapärasest mahukamad. Paksem number tähendab suuremaid kulusid, aga tellijaile pole me ajakirja hinda tõstnud. Kulude katmisel on oma abistava käe ulatanud keskkonnaministerium ja kirjastuse Perioodika juhid. Siiras tänu neile mõistva suhtumise ja tõhusa toetuse eest.

Heale autorile tuleb korralikku honorari maksta. Olulist abi on siin meile andnud Eesti Kultuurkapital. Aitäh Kultuurkapitali Nõukogule, kes mõistab, et loodushoidlikku mõtteviisi levitav ajakiri ei ole mitte äriettevõte, vaid (loodus)kultuuri osa. Usun, et selline arusaam püsib ka järgmistel aastatel.

Ajakiri toetub eelkõige hea sulega ja suurte teadmistega kirjutajaile ning tundliku silma ja parima tehnilise tasemega fotograafidele, tõelistele looduskunstnikele. Aitäh Teile kõigile koos ja igaühele eraldi!

Üsnagi tõsiseid rahamuresid ületades on ajakiri siiski jõudnud ka Internetti. Maailm areneb tormiliselt ja tahes-tahtmata tuleb sellega kaasa minna. Just Interneti kaudu loodame leida uusi sõpru noorte seast.

Aastalõpul on kombeks piiluda ka tulevikku. Kõige tavapärase kõrval püüame järgmisel aastal leida rohkem ruumi kooliõpilastele ja -õpetajatele huvipakkuva jaoks.

Ajakirja veergudele on lubanud tagasi tulla Eesti vahest tuntuim loodusemees, maestro Fred Jüssi. Tema alati sügavalt isikupärased ja ootamatud süvanägemused looduse suurest majapidamisest pakuvad kindlasti paeluvaid elamusi kõigile.

Vähemalt ühe lehekülje igas numbris püüame jätta lugejakirjadele. Kirju saame me palju. Nendes on põnevaid loodusnägemusi, ettepanekuid, lihtsalt rõõmsaid või ka nukraid eluseiku, mis kutsuvad kaasa mõtlema. Kirjutage meile jälle!

Ajakirja tehakse ikka ja ainult lugeja jaoks. Seepäarst on toimetus väga huvitatud ja juba ette tänulik kõigile, kes ei põlga vaeva vastata selles numbris trükitud lugejaküsitlusele.

Ainult nii, õppides vaatama lugeja pilguga ja täitma tema soove, suudame pakkuda just seda, mida meilt oodatakse. Hubast aastalõppu ja edukat uut aastat soovides

Uno Siitan