Mis on AGENDA 21? Kuidas elada keskkonnasõbralikumalt?

Külli Kalamees-Pani

Uus sajand toob kaasa suured ja väga tõsised keskkonnaprobleemid kogu Maal. Tarbimine üha suureneb, sellega kaasneb suurem jäätmete hulk, reostatakse rohkem vett ja õhku, kaovad nii suurte kui ka väikeste loomade elupaigad, ent kahanevad ka inimese enda eluvõimalused Maal: paljudes kohtades ei jätku magedat puhast joogivett, toit on saastunud taimekaitsevahendite ja radioaktiivsete ainetega, õhk suurlinnades on gaasidest paks, prügi pole enam kuhugile panna... Kõik see mõjutab otseselt meie kõigi, aga ka meie laste ja lastelaste tervist ja elutingimusi.

Maa looduskeskkond võib muutuda ainult teatud piirides. Kui saastehulgad neid piire ületavad, tuleb karta pöördumatuid muutusi - elu Maal muutub vägagi küsitavaks. Lapsed ei sünni enam tervena, pole puhast õhku hingamiseks, ei saa jalutada looduses ega nautida matkamõnusid, me komistame prügimägedele, sööme saastunud toitu ja joome mürgist vett... See on öko- ehk keskkonnakatastroof, mis saabub varem või hiljem, kui jätkame mõtlematult tarbimiselulaadi. Ainus väljapääs – asuda säästva arengu teele.

Meiegi riigikogu on võtnud vastu säästva arengu seaduse, Eesti Vabariik on ühinenud Agenda 21 riikidevaheliste keskkonnalepetega: seda kinnitab meie riigipea antud allkiri 1992. aasta juunis Rio de Janeiros.

Mis on Agenda 21 ja miks igaüks peab sellest teadma?

1992. aasta juunis peeti Rio de Janeiros ÜRO keskkonna- ja arengukonverents (UNCED - United Nation Conference on the Environment and Development ehk Earth Summit), milleks valmistuti kolm aastat kõige kõrgemal ÜRO tasemel. Rohkem kui 170 riigi osalusel koostati XXI sajandi keskkonnastrateegia, mis pealkirjastati AGENDA 21. Konverentsi ajal kirjutasidki riigipead alla Rio de Janeiro deklaratsioonile, mis seab kohustused keskkonda säästval teel vastavalt strateegiadokumendis sätestatule.

AGENDA 21 määrab keskkonnastrateegia ja riikide tegevuse põhisuunad keskkonna kaitsmisel ning loodushoiul selle sajandi lõpust alates järgmiseks sajandiks. Seal on ettekirjutused mitmesugustele huvirühmadele ja tasemetele: riikidele, kohalikele omavalitsustele, valitsusvälistele ühendustele, kõikidele ühiskonna rühmadele (naised, noored, töölised, farmerid, ettevõtjad jne.). Just noored peaksid keskkonnaküsimustes kaasa rääkima – kaalul on ju nende elulised huvid!

Tartu Loodusmaja noorte ökoloogiaklubi osales 1992. aastal Rio de Janeiro konverentsi ettevalmistavas projektis Children Voice. Selle projekti järgi valmistus kogu maailma laste ja noorte esindus kohtuma riigipeadega Rio de Janeiros: koostati keskkonnadeklaratsioone valitsustele, joonistati, korraldati üritusi keskkonna kaitseks, osaleti noorte laagrites Saksamaal ja Rootsis.

Children Voice lähtus Norrast ja lõpuks koostati maailma laste keskkonnadeklaratsioon riigipeadele. See anti üle Rio de Janeiros. Riigipead andsid seal ka pressikonverentsi maailma laste esindajatele.

Eestis korraldati 1992. aastal mitu noorte liiklusaktsiooni, et suunata tähelepanu õhusaastele ja leida toetust jalgrattaliikluse edendamisele. Koostati keskkonnasõbraliku liikluse deklaratsioon keskkonnaministrile, Tartu Loodusmaja ökoloogiaklubi lähetas oma keskkonnadeklaratsiooni maailma riigijuhtidele. Selles väljendati soovi hingata puhast õhku ja juua puhast vett, nõuti keskkonnahoidliku tootmise eelisarendust, öeldi "ei" tuumaenergiale, pöörati tähelepanu ohtlike jäätmete kahjutustamisele, soovitati arendada loodusesõbralikku liiklust, kokkuvõttes – säästa igati meie elukeskkonda.

Praegu jätkuvad noorte üritused Agenda 21 toetuseks, paljudes maades aidatakse välja töötada keskkonnasuuniseid (näiteks Rescue Mission Inglismaal). On ju loomulik, et ka Eesti koolid ja noorteorganisatsioonid osalevad siinsete keskkonnasuundade arutelus.

Eesti keskkonnastrateegia sai valmis möödunud aastal, nüüd on järg kohalike võimude – linnade ja valdade käes. Just sel tasemel planeeritakse meie igapäevaelu.

Kavandades kohalikku keskkonnastrateegiat, tuleb omavalitsusel pidada läbirääkimisi rahvaga ja moodustada töörühmad eri eluvaldkondade (liiklus, linnaehitus, haljastus, prügimajandus, tervis jne.) keskkonnasäästlikuks planeerimiseks. Uurige, mida tehakse teie linnas (vallas), kas kohalikus ajalehes (raadios) on juttu keskkonnakavast.

Mida siis taotleme?

Loodusvarade säästmise nimel rõhutab Agenda 21 järgmisi põhivaldkondi: õhu, maa, merede ja ookeanide, mägialade ning metsa kaitse, kõrbestumine ja põuaoht, säästev põllumajandus ja biotehnoloogia, bioloogilise mitmekesisuse hoid. Erilist tähelepanu osutatakse mürgistele kemikaalidele ja jäätmeprobleemidele.

Suunamaks Maa majandust säästvale teele peab Agenda 21 oluliseks keskenduda arengumaade keskkonnaprobleemidele ja saada üle vaesusest, rõhutab vajadust muuta tarbimisharjumusi, jälgida rahvastiku kasvuga seotud probleeme, lahendada inimeste tervise ja elukohaga seonduvaid keskkonnaküsimusi, seada otsustusi tehes esikohale keskkonna- ja arenguprobleemid. Tungivalt soovitatakse täiustada keskkonnaharidust, arendada säästvaid tehnoloogiaid.

Kõigeks selleks on ÜRO planeerinud 561,6 biljonit USA dollarit aastaiks 1992–2010. Alles hiljuti arvasime, et puhas õhk, vesi, metsad ja muud loodushüved on antud meile tasuta, nüüd peab inimkond hakkama maksma oma hooletuse eest, tagamaks elu püsimist Maal.

Tegelikult algab keskkonnasäästlikkus meist igaühest - nii teadmistest, hoiakutest kui ka aktiivsusest. Me saame kaitsta oma elukeskkonda i s e targasti käitudes ning võimul olijaid m õ j u t a d e s. Jälgigem, kuidas on lood energia kokkuhoiuga (nii omas kodus kui ka näiteks linnatänavail), prügi- ja veemajanduses, sekkugem liikluskorraldusse ning linna (valla) elu planeerimisse. Kas õhk, mida hingate ja vesi, mida joote, on piisavalt puhtad, kas müra ei häiri...

Järgnema hakkava noortesarja eesmärk ongi äratada huvi oma elukeskkonna vastu ning ärgitada seda parandama (hoidma).

Kuidas säästa keskkonda? Siin rääkisime maailma keskkonnastrateegiast ja meie kõigi suhtumisest kohalikesse keskkonnaprobleemidesse. Järgmistest Eesti Looduse numbritest leiate konkreetset teavet ja ülesandeid prügimajanduse, energia ja vee säästva kasutamise, loodusesõbraliku tarbimise, tervise ja liikluse alalt. Ent ülesannetega alustame juba nüüd.

1. Kuulutame välja esseevõistluse teemal "Agenda 21 minu kodulinnas (maakonnas)". Essee pikkus on kuni 4 lehekülge. Lisa isikuandmed ja saada hiljemalt 15. maiks toimetuse aadressil.

2. Mõtle, mis häirib sind kõige rohkem su koduümbruses, koolis (kooliteel), ja reasta keskkonnaprobleemid, andes hinde 10 kõige tähtsamale... 0 - sinu meelest tähtsusetule.

[Variandid: prügi ei sorteerita (kõik läheb ühte kasti ja prügimäele), puuduvad reovee puhastusseadmed, õhk on halb (liiklussõlmes, kodu või kooli juures), sa pole kindel toidu puhtuses (väetisainete ja pestitsiidie jäägid, konservandid), vett kulutatakse ülearu (pesemisel, rikkis loputuskastide tõttu), elektrit ei säästeta, plastikpakendid (ei lagune looduses), põlevkivi (või muu maavara) keskkonda kahjustav kaevandamine, Läänemere saastumine, solgivee juhtimine kohalikku jõkke, metsade liigraie, loodust reostavad matkajad (telkimine ja laagrid), liikide hävimine... Paku ise!]

3. Mil viisil võiksid ise ja su sõbrad aidata su enda kirja pandud probleeme lahendada? Järjesta samuti (10 – kõige tõhusam... 0 - sellest pole kindlasti kasu).

[Variandid: kiri kohalikule omavalitsusele, prominendi aken sisse visata, kontakteeruda TV, kohaliku ajalehe või raadioga, korraldada õpilastele ja õpetajate protestiaktsioon (pikett, meeleavaldus, istumisstreik...), viia läbi diskussioon koolis, mõjutada saastava tehase juhtkonda, helistada pidevalt vastutava isiku telefonil, teatada kohalikku keskkonnaametisse, koostada kooliõpilaste deklaratsioon ministrile, kleepida plakateid seintele, toppida kinni solgitoru, informeerida mõnd looduskaitse organisatsiooni (Eesti Roheline Liikumine, Eesti Looduse Fond...) jne. Mõtle ise välja kõige mõjusam tegutsemisviis!]

Igas ajakirjanumbris leiate ka soovituse kooliaktsiooniks – mida teha koos klassi või sõpraderingiga. Leidke endale juhendajaks õpetaja, kes soovib koos teiega muuta koolielu säästvamaks. Kui suudate midagi korda saata, siis kirjutage sellestki Eesti Looduse toimetusele (tore on, kui lisate mõned pildid). Ärge unustage ka oma aadressi (kool, klass, rühmaliikmete arv, eestvõtja ja juhendaja nimi).

4. Kooliaktsioon. Koostage joonisplaan oma linna (maakonna, valla) keskkonnaprobleemide kohta teemal "Minu kooliümbruse keskkonnaseisund täna ja homme". Lisage ühel-kahel leheküljel plaani selgitus, kuhu pange kirja ka võimalikud muutused tulevikus.

NB! 2.–4. ülesande vastuseid ootame hiljemalt 1. märtsiks.