Sisukord

Jaanuar 1997

Ta on lihtsalt parim puu meie aladel - Ivar Etverk

Selle aasta puu Eestis on KUUSK - üks tavalisemaid, kindlasti kõrgeim, võibolla ka kõige olulisem puuliik. Sissejuhatav lugu räägib nii meie harilikust kuusest ja kuusikutest kui ka kogu kuuseperekonnast.

Otikene, ainukene, mesikäppa, kaunikene! - Mati Kaal

Pruunkarud on Eestimaal ringi luusinud juba umbes üksteist tuhat aastat. Tänapäeva karuotid on kohati minetanud ootuspärase hirmu inimtegevusega seotu ees. Nad ehmatavad looduses luusijaid ja lõhuvad mesilaid. Mõnikord tuleb mesikäpp koguni ise linnaelu vaatama.

Käitumise ökoloogia 1. Mängurid elu näitelaval - Raivo Mänd

Inimesed on läbi aegade huviga jälginud loomi nende kõikvõimalikes toimingutes. Mida nad teevad, kuidas käituvad? Meid paneb muigama, kui silmame kukke kanakarja seas tähtsal ilmel kõndimas ja neile hoolitsevalt teri pakkumas. Tunneme kaasa, kui näeme juhuslikult tuppa lipsanud pääsukest meeleheitlikult ikka ja jälle vastu aknaklaasi viskumas, selle asemel, et pöörduda tuldud teed tagasi. Krimpsutame põlglikult nägu, kui näeme sitasitikaid sõnnikuhunnikus end oivaliselt tundvat. Miks see nii on? Sellele ja paljudele teistele küsimustele otsitakse vastust selle aasta Eesti Loodustes.

Kutse dialoogile - Tiiu Speek

Ühe inimese looduskogemus võib kaaluda üles tuhandeid kilogramme kirjasõnasse pandud ökoloogilist selgitustööd.Ameerika ja Euroopa ärksamates ülikoolides on humanitaarteadused imbunud nn. keskkonnauuringutesse (environmental studies), mis tavapäraselt hõlmab loodusteadusi, keskkonnaõigust, rohelist majandusteadust. Püütakse luua uudset teadustevahelist keskkonnahariduse ja -uuringute mudelit, on välja kujunenud piirdistsipliinid ökosotsioloogia, keskkonnapsühholoogia, keskkonna-ajalugu... Autor kutsub sel teemal dialoogile meiegi reaal- ja humanitarteadlasi.

Mis on AGENDA 21? Kuidas elada keskkonnasõbralikumalt? - Külli Kalamees-Pani

Avalugu noortesarjale "Säästev eluviis", milles arutleme säästva, keskkonnasõbraliku eluviisi võimaluste üle Eestis. Igas loos anname lugejale võimaluse iseseisvalt midagi uurida ja paar väikest ülesannet lahendada. Vastuseid ootame toimetuse aadressil: pk. 110, 2400 Tartu või elektronposti kaudu: toimetus@veski.eesti_loodus.ee (mõlemal juhul lisada märgusõna "Säästev areng"). Noortesari on mõeldud põhiliselt keskkooli (gümnaasiumi) õpilastele, kuid osa ülesandeid on kindlasti jõukohased ka nooremale lugejale. Kaasa lööma ootame neid, kes tahaksid i s e midagi ära teha selleks, et elukeskkond saaks paremaks ning loodus püsiks puhtana ja rikkana.

Üks unarusse jäetud loodusvaatlus. Saaremaal jälgimas perseiidide meteoorivoolu - Jaak Jaaniste

11.-17. augustil 1996 toimus Saaremaal Kaali järve lähedal Eesti astronoomiahuviliste esimene kokkutulek. Korraldajateks olid üle-eestiline astronoomiaselts Vega ning Tartu Tähetorni astronoomiaring; loengute ja taevavaatluste kõrval oli kokkutuleku programmis ka üks "pärisvaatlus": loendati perseiidide meteoorivoolu lendtähti. Selle väga emotsionaalse, ent tänases Eestis vähe levinud loodusvaatlusega tahaksimegi lugejat tutvustada.

Viieaastane Haanja looduspark ja Võrumaal matkajad - Mati Kose

Haanja looduspark kutsub loodusehuvilisi suusaradadele Munamäe ja Kütioru ümbruses ning teistes kaunites paikades.

See on mulle üks ühendusniite maailmaga - Fred Jüssi

Fred Jüssi alustab loodusfotograafide sarja: iga selle aasta numbri kesklaotuselt leiab lugeja suure pildi ühelt loodusfotograafilt ning pildi tegija enesetutvustuse.

Looduspildikesi varakevadest hilissügiseni

7. jaanuaril möödus 110 aastat Oskar Lutsu sünnist. Olaf Schmeidt on välja kirjutanud loodusekirjeldusi tema loomingust.

Sel kuul looduses - Arne Ader

Jussi lehekülg -

Lugeja kiri

Nüüdsest on Eesti Loodusel ka lugeja lehekülg, millel avaldame valiku toimetusse saabunud kirjadest.

Pool sajandit Zooloogia ja Botaanika Instituuti - Urmas Tartes

1. jaanuaril 1947 kinnitati Teaduste Akadeemia presidendi käskkirjaga ametisse esimene instituudi töötaja – direktori ajutine kohusetäitja...