Viieaastane Haanja looduspark ja Võrumaal matkajad

Mati Kose

Haanjamaa kuppelmaastikud oma tippude, kaunite orgude ning järvedega on paljude eestlaste jaoks Lõuna-Eesti sümbol, moodustades ühtlasi ajalooliselt selgelt eristunud keele ja kultuuriga piirkonna. Sellel omapärase loodusega maanurgal on kauaaegsed loodushoiu traditsioonid. Nii on Munamäe lähedal asuv Vällamägi (kõrguselt teine Eestis – 298 m) võib-olla säilitanud oma kuplil ürgilmelise metsa tänu rahvasuus käibinud legendile: mäel elavad haldjad, kes karistavad sealt metsa raiujat. Viiekümnendate aastate lõpu looduskaitse taasärkamise perioodil kujunes Haanja kõrgustikul välja kaks kaitstavat piirkonda: esiteks Suure Munamäe, Vällamäe ja Vaskna järve maastikukaitseala, teiseks Rõuge järvede maastikukaitseala. 1979. aastal moodustati nende ja veel mitme pisikaitseala liitmise abil suurem Haanja maastikukaitseala. Üheksakümnendate aastate reformide saabudes muudeti kaitseala sisu, viies selle vastavusse tänapäeva looduskaitse normidega: 19. aprillil 1991 keskkonnaministri määrusega loodud Haanja looduspark (praegu ligikaudu 20 000 ha) on mõeldud kõrgustikul paiknevate maastike ning looduse, ajaloo ja kultuuripärandi kaitseks. Haanja looduspark käib siis nüüd oma kuuendat aastat. Möödunud aastal väikest juubelit tähistanud looduspark võib kokku võtta algusaja kogemusi.

Haanja looduspargi keskus kolis Võrust Haanjasse

Mullu sai looduspark endale hoone Haanjas ja valmisid uued kontoriruumid. Nüüd viibitakse ise pidevalt keset loodusparki ja puututakse rohkem kokku kohalike inimestega. See hõlbustab tööd.

Näiteks 1995 a. augustis vastu võetud kaitse-eeskiri näeb ette väljastada kaitsekohustuse teatised kaitseala territooriumil elavatele inimestele ning kooskõlastada nende majandustegevus looduspargi põhimõtetega. Ilmselt kuni meie omariikluse arengu selle etapini ei teadvustanud kohalikud inimesed, et looduspark ja looduskaitse võivad olla midagi sellist, mis nende elu iga päev otseselt võiks puudutada. Üks Haanja mees, kes keeldus kaitsekohustuse teatisele alla kirjutamast, põhjendas seda nii: "Mullõ ta Eesti Vabariik ei putuq!" Praegu on kaitseala ja kohalike maaomanike suhtlus tihenenud ning inimesed on hakanud aru saama, et looduspark mängib kohalikus elus olulist osa. Aga ikka tuleb ette, et inimesed tahtmatult või tahtlikult kaitseala põhimõtete ja kaitse-eeskirja vastu eksivad ning ahvatlevate kroonide nimel alalhoidliku peremehetunde minetavad.

Looduspark aitab Haanjamaal jääda iseendaks

Võrumaa on olnud minevikus ja ka praegu nn. ääremaa. Siin on kohanetud tõsiasjaga, et võim asub kusagil kaugel ja kõrgel, ning on sageli harjutud oma elu korraldama nii, nagu see kohapeal otstarbekamaks osutub. Haanjamaal liikudes võib kohata veel palju võru keelt rääkivaid inimesi. Aga ka sellist märki nagu hästi säilinud laastkatused taludel. Kas mitte siinse rahva alalhoidlik mõttelaad pole aidanud säilida oma kandi keelel ja kultuuril, hoida reostumata kaunid järved ja lasta kasvada sihvakal metsal? Ka Haanja looduspark loodi mõttega säilitada selle paiga kultuurilisi ja looduslikke väärtusi ning aidata kaasa kohaliku eluolu arengule. Just säästev areng on see põhimõte, millele toetudes looduspark ja kohalik rahvas võivad teha koostööd. Haanja võib saada üle ääremaaseisusest, arendades loodushoidlikku puhkemajandust ning turismi, viljeldes looduslähedast põllumajandust ning kasutades säästvalt loodusvarasid.

Kas Haanja võiks olla matkajate Meka?

Haanjat nimetati turistide Mekaks Eestis juba enne sõda. Haanja piirkond on olnud puhkajate, matkajate ja turistide magnet ka viimastel aastakümnetel. Iseseisvuse taastudes rännati esialgu Eestis ringi küll vähem, kuid nüüd on turiste taas liikumas. Lisaks raja tagant tulnutele on hakanud siinsete vaatamisväärsustega hoolsamalt tutvuma ka Eesti inimesed. Haanja looduspargi üks ülesanne ongi selgitada turistihuvi väärivad paigad, korrastada ja juhatada nende juurde teed ning anda nende kohta teavet. Möödunud aastal hakati paigaldama uusi looduslähedasi puitviitasid ning vaatamisväärsusi tutvustavaid skeeme. Looduspargi kohus on samas aga jälgida, et külastajad ning puhkajad ja nende tarvis mõeldud teenindus ei muutuks maastikule liig suureks koormaks. Valed majandusvõtted puhkemajanduses panevad proovile looduse taluvusvõime. Niisiis suunab ja reguleerib looduspark selle ala turismi ja puhkemajandust.

Õigupoolest nõuab igasugune looduses viibimine, ka see, mis kuulub igapäevaellu, vastutust keskkonna eest. Kõik kaitsealad, eriti muidugi looduspargid, kus palju liigutakse, jagavad loodusharidust. Mõistagi teeb Haanja looduspark sellealast koostööd kohalike koolidega. Kavas on kaasata noored looduspargi ettevõtmistesse. Õpilased on asunud looma kohapealset loodusvaatluste võrku ja andmekogu.

Õppe-matkarajad looduspargis ja huviretked nendel ei ole mõeldud aga sugugi mitte üksnes õpilaste jaoks. Kõik matkarajad ja turismimarsruudid moodustavad ühtse võrgustiku. Mitmesugune loodusturism, täpsemalt ökoturism, on suund, mis sobib turismitaludele looduspargis. Et Haanja kõrgustiku keskosa eriliselt soodsad lumeolud pakuvad võimalusi kasutada suusamaastikke isegi kõige lumevaesematel talvedel, võiks siia kujuneda Balti riikide taliturismi keskus. Kahtlemata oleneb Haanja kõrgustiku loodusrikkustest osa saavatest turistidest suuresti Haanjamaa ning ka kogu Võrumaa majandus- ja kultuurielu.

Meie tulevikunägemuses on Haanjamaa viie aasta pärast edukas maakoht. Selliseks on saadud kultuuri- ja loodusväärtusi alalhoidlikult kasutades ja keskkonnateadlikku ettevõtlust arendades. Midagi püsiväärtuslikku suudab Haanja looduspark aga külalistele pakkuda juba täna.