Kõverad kuused Vana-Kuustes

Jaak Palumets

Need pildid on tehtud Tartumaal Vana-Kuustest kilomeetri jagu loode pool - Porijõe lammil. Sealses 30–40 aasta vanuses soises kase-kuuse segametsas kasvab veidraid kuuski sadade kaupa, üks eriskummalisem kui teine: ladvad keerduvad kõrvale või päris alla, mõnikord S-kujuliselt üles tagasi. Oksad, millel on ühine tung maa poole, paistavad silma tiheda ja elujõulise okastikuga. Mitmed lagedamal kasvavad puud oleksid ehteks igale haljasalale.

Tegu on hariliku kuuse ühe vormiga – Picea abies f. inversa. Kääbusvormide, ussikuuse ja kuldokkalise kuuse (f. virgata ja f. aurea) kõrval on ta üks enam kasvatatavaid kuuse vorme. Loomuliku kasvukuju muudendid (mutatsioonid) ilmuvad kuusel aeg-ajalt metsas ja taimlates. Sellistest leidudest on mitu korda teatatud ka Eesti Looduses (1985 nr. 2, 1986 nr. 6, 1993 nr. 11/12).

Vana-Kuustes on inversa-sündroom tabanud mõnd puud juba meetri pikkusena, teised näivad olevat kasvanud mitukümmend aastat tavaliselt: tüvi ulatub sirgena 6–7 m kõrgusele, et siis oma kuuselik väärikus kaotada. Suuremad inversa-kuused kannavad hariliku kuju ja suurusega käbisid.

Kõverikke kasvab umbes kilomeetripikkusel ja poole kilomeetri laiusel alal: siin on inversa-tunnused peaaegu kõigil kuuskedel. Külgnevates kuivemates metsades leidub üksikuid veidi lookleva tüvega kuuski. Tagasipöörduva ladvaga puud ei suuda sirgetega kõrguskasvus võistelda. Aastakümneid tagasi oli kõnesolev ala jaotatud siiludena lahusmaatükkideks, mida kasutati karja- ja heinamaana. Pärast maade mahajätmist kasvasid need täis kaske ja kuuske. Kui inversa-vorm on geneetiliselt tingitud, siis peaksid need tunnused seemnetest kasvatamisel osal järglastest taas ilmnema. Seda pole uuritud, nagu mullakeemia võimalikku mõjugi. Inversa-kuuskede rohkest kooskasvamisest ei ole dendroloogiaraamatuis juttu ning nähtust ei osanud kommenteerida ka küsitletud dendroloogid Jaan Tänavots, Aleksei Paivel ja Raimonds Cinovskis.

Selle metsa kõrval on Lääne-Eesti tüüpi liigi- ja lubjarikas madalsoo, kus Ida-Eesti jaoks harvade pruuni sepsika, hariliku lemmelille ja raudtarnaga seltsib meil väga haruldane püsisannikas.